väljundiks on kogu elu. Seesmiselt väljendub see rahu, harmoonia, tasakaaluna ja väliselt väljendub see võimes rakendada elus neid printsiipe, mida õpetab meile Piibel." Ta meelega väldib usulise propaganda atribuutikat, ta tahab nähtavaks teha seda seesmist elu, mida Jumal inimeste annab." Mõned faktid · 1979. a pälvis Kunstnike Liidu preemia · 1987. a sai Kristjan Raua preemia · esimene personaalnäitus 1971. aastal Tallinnas Eesti Kunstimuuseumis, teine samaskohas seitse aastat hiljem. · Muuhulgas näidanud oma töid personaalnäitustel Tartu Kunstimuuseumis (1982. a) ja Tallinna Kunstihoones (1992. a) Allikad · http://www.vaal.ee/est/avaleht/otsing? _search_gallery=yes&author=Maran %2C+Olav&piece_of_art=&price_min=&price_max=&c_id=&imageFiel d.x=0&imageField.y=0 · http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=383 · http://epl.delfi.ee/news/kultuur/olav-maran-avangardistist- vanameistriks.d?id=51155885
3)kunst kiviajal:35000- 13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja tina sulam).Esmalt leiutati umbes samal ajal ja samaskohas puust ja seejärel pronksist teraga ader.Rauast relvade ja tööriistade ulatuslikum valmistamine algas Lähis-Idas u. 1300 eKr.Kõige rohkem ilmnevad muutused Mesopot., kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad.5)viljaka poolkuu ala:Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nim. mägede ümbruskonnas e. viljaka poolkuu alal.Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil.6)egiptuse loodus:vihma ei saja peaaegu
Vaegmoondega putukad. Mehaaniline tõrje laiaks litsauda, tõmmata võrse otsast ära. Läbipaistev, tagumik uppis, nina maas. 2. Kiduuss (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla. 4. Hernekärsakas (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud. 5. Hernemähkus (lk87) Herneuss. Sööb herne vilju kaunas. Varastes külvides pole nii palju. 6. Maakirp (lk88) Hüppavad kui sõrm juurde panna
Mehed peatusid alles siis, kuj pimedus kattis maed ja edasi minna enam ei nainud. Vaikides votsid nad leiba, otsisid kivi pea alla, tombasid kuueholmad ule silmade ning uinusid magama. 06 oli pikk ja unenagusid tais. Kuid juba puhte ajal ajasVooras end jalule. Kui ta enda umber vaatas, LAMBAKARJUS JA AEG ei uskunud ta oma silmi: nad olid samaskohas, kust olid eelmisel piieval reisi alustanud. Kahtlustades piidles ta lambakarjust. See magas rahuli- kult, niigu kuuesiilu sees. Vooras ajas ta iiles, nad raputasid unepuru kuuelt, sidusid sandaalid jalga, votsid saua kiitte ja asusid teele. Vooras oli terve piieva tujutu, jagas karjusele jiirske korraldusi, lasi tal kOTcimaha jiiiida ning endale sada sammu tagapool jiirgneda, kOTcijiille kiisutas karjuse kondima kaugel enda ees.Keskpiieval kiiskis ta karjusel end seljas kanda
annaabi.ee 
