Nemad ju pidurdavad üldist voolu ja seda ei saa ometi ükski juht endale lubada. Grupp peab mõtlema, rääkima ja tegutsema ühtemoodi, silmapaistvaid indiviide siin ei otsita. Meie elu juhivad dogmad, kinnistunud mõttemustrid, mis on kokku pandud kunagi kuuldud infokildudest. Me teame, et kõik, mis toimub meist väljaspool, oleks justkui meie heaolu nimel loodud, ent kas see ikka on nii? Kas pole see mitte veel üks vahend teadmatuse arvelt teenida? Me teame, et arstid on head samariitlased, et poliitikud juhivad meid teel õnnele, et politsei ei lase kaabakal meile liiga teha. Ja olgu uudised kui tahes trööstitud ning tegelikkus kuitahes teistsugune, me lähtume kangekaelse jonnakusega siiski neistsamadest mõttemallidest, mis kunagi meile sisse jäänud. Inimesed, kes ei viitsi ise mõelda, elavad poolikult. Nad ei lähe üldjuhul valima. Hiljem aga siiski kiruvad valitsevat erakonda. Ometi ei võta nad midagi ette, et olukorda parandada
Alunurmele hoiti hauaplatsil kohta?Väiksemad lapsed istusid kinoseansil ees-, suuremad tagapool. 10aastane Leida leidis platsi teises reas. "Nägime ringvaates, et kaks meest kõndisid, pärjad kaelas. Ja pärast seda käiski plahmakas," meenutab naine õõvastavat hetke.Filmiaparaadi ümber olev pappkabiin oli hetkega tules.Leida sai näkku ja kätele kohutavaid põletushaavu, kukkus ja kaotas teadvuse.Tüdruk toibus kooli esimesel korrusel, kus ta oli pandud laua peale lamama. Sealt kandsid samariitlased ja õpetajad ta kohaletellitud bussi, mis viis esimesed 48 kannatada saanud last Pärnu haiglasse. "Mind pandi koos teistega suurde saali. See oli juba villides lapsi täis, kes hirmsasti karjusid."Leida valu oli seks ajaks juba nii meeletu, et ta ei suutnud karjudagi. Kui teda hakati siduma, tähendas üks õde teisele: "Küll mul on hea laps. Ei tee üldse häält." ALLIKAD : 1) http://filmipaevad.ee/2011/festivalist-2/ajalugu/ 2) http://www.ohtuleht.ee/226107 3) http://www.filmi
Gaas! Gaas!“. Filmi loomise tingis tollal maailmas levinud seisukoht tulevikusõjast kui tugeva lennuväe osavõtul peetavast keemilisest sõjast. Film algab loenguga õhukaitsekursustel, kus arst selgitab kuulajaile gaaside omadusi ja võitlust nende hävitava toime vastu. Varsti seejärel ründabki oletatav vaenlane õhust ja maalt. Mõned võõrad lennukid murravad läbi Tallinna kohale, linnale langeb gaasi- ja süütepomme. Sel ajal kui samariitlased annavad all abi kannatadasaanuile ja korravalvurid püüavad vältida paanikat elanike hulgas, käib üleval õhuvõitlus. Film lõppeb desinfektsiooni- ja päästekomandode töö näitamisega rünnakujärgses linnas. Kriitikale film meeldis. Kõigi sõnavõtnute heakskiidu pälvis asjaolu, et Luts oli rakendanud filmis mängulisi võtteid, vältinud sisulist ja pildilist üksluisust. Filmi võrreldi
13 haigustesse surnuid. Õnnetusjuhtumite korral osutati kiirabi tasuta. Tarbe korral saadeti sanitaarautod välja ka suurematesse rahvakogunemise kohtadesse: laulupidudele, spordivõistlustele jm. Neil juhtudel moodustasid sanitaarautod nn. kiir- esmaabipunktid, kus kohapeal püstitati telgid voodite, apteegi ja sidumispunktiga. Ajutistes kiirabipunktides olid tavaliselt abiks ka samariitlased ja Noorte Punase Risti liikmed. Üldse pidas Punase Risti Peavalitsus oma tegevuse suurimaks saavutuseks samariitlaste ülemaailmse võrgustiku loomist, mis sai tõhusalt toimiva esmaabisüsteemi aluseks. Palgaliste õdedega oli komplekteeritud vaid Tallinna sanitaartransportpunkt. Tartus ja mujal olid palgal vaid autojuhid, sanitare ja õdesid asendasid samariitlastest vabatahtlikud9. 9 http://www.tems.ee/history.htm