30a) r 9 kus M on välja allika mass, m proovikeha mass ja r proovikeha kaugus välja allika masskeskmest, sõltub potentsiaalne energia lineaarselt kauguse pöördväärtusest. Nullnivoo on valitud lõpmata kaugel välja allikast. Alati saab konservatiivse jõu väljas eristada välja neid ruumipunkte, kus proovikeha energia on ühesugune. Samapotentsiaalipindadeks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on vaadeldava proovikeha potentsiaalne energia ühesugune. Proovikeha liigutamisel ühelt samapotentsiaalilt teisele võrdub konservatiivse jõu vastu tehtud töö potentsiaalsete energiate vahega nende samapotentsiaalipindade vahel. Kui proovikeha trajektoor kulgeb mööda samapotentsiaalipinda, siis proovikeha liigutamisel tööd ei tehta. Tuletame nüüd meelde mittekonstantse jõu poolt tehtud töö valemit (5.18a). Konservatiivse
Mehhaanilise energia jäävuse seadus. Suletud süsteemis, kus puuduvad hõõrdejõud ja esinevad ainult elastsed deformatsioonid, on sinna kuuluvate kehade kineetiliste ja potentsiaalsete energiate kogusumma jääv. 12. Konservatiivsed jõud. Potsensiaalse energia gradient. Jõud, mille väljas keha liigutamisel tehtud töö ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult keha potentsiaalsete energiate vahest trajektoori alg- ja lõpp-punktis nim konseravtiivseteks jõududeks. Samapotentsiaalipindadeks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on vaadeldava proovikeha potentsiaalne energia ühesugune. Konservatiivne jõud võrdub potensiaalse energia gradiendiga. Skalaarse suuruse gradiendiks nimetatakse niisugust vektorit, mille komponentideks on selle skalaari osatuletised vastava koordinaadi järgi. Skalaarse suuruse gradient näitab selle suuruse kõige kiirema kasvu suunda. 13. Põrge. Absoluutselt mitteelastne põrge.
GMm Ep = − , (5.30a) r kus M on mingi taevakeha kui välja allika mass, m proovikeha mass ja r proovikeha kaugus välja allika masskeskmest, on potentsiaalne energia pöördvõrdeline kaugusega välja allikast. Nullnivoo on valitud lõpmata kaugel välja allikast. Alati saab konservatiivse jõu väljas eristada välja neid ruumipunkte, kus proovikeha energia on ühesugune. Samapotentsiaalipindadeks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on vaadeldava proovikeha potentsiaalne energia ühesugune. Näiteks on homogeenses gravitatsiooniväljas vastavalt valemile (5.25) samapotentsiaalipindadeks horisontaalsed tasandid võrrandiga = . Tsentraalses gravitatsiooniväljas vastavalt valemile (5.30a) kontsentrilised sfäärid võrranditega = .