Alati saab konservatiivse jõu väljas eristada välja neid ruumipunkte, kus proovikeha energia on ühesugune. Samapotentsiaalipindadeks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on vaadeldava proovikeha potentsiaalne energia ühesugune. Proovikeha liigutamisel ühelt samapotentsiaalilt teisele võrdub konservatiivse jõu vastu tehtud töö potentsiaalsete energiate vahega nende samapotentsiaalipindade vahel. Kui proovikeha trajektoor kulgeb mööda samapotentsiaalipinda, siis proovikeha liigutamisel tööd ei tehta. Tuletame nüüd meelde mittekonstantse jõu poolt tehtud töö valemit (5.18a). Konservatiivse jõu väljas kehtib valem (5.30), mille põhjal saame avaldada proovikeha potentsiaalse energia muudu konservatiivse jõu väljas liikudes E p - E p 0 = - F ( x, y , z ) ds = - Fx ( x, y, z ) dx - Fy ( x, y , z ) dy - Fz ( x, y , z ) dz .
Elektrivälja samapotentsiaalpindadeks nimetatakse selliseid pindu, mille kõik punktid on ühesuguse potentsiaaliga. Kui elektriväli tekitatakse ühe punktlaengu poolt, siis on tema jõujooned lihtsalt sellest punktlaengust lähtuvad radiaalsed (kiirekujulised) sirged. Järgnev joonis kujutab kahe võrdvastandmärgilise laengu poolt tekitatud elektrivälja. Elektrivälja jõujooned lähtuvad positiivselt laengult ja suunduvad negatiivsele laengule. Laengu liikumisel mööda samapotentsiaalipinda elektrilised jõud tööd ei tee. Elektrivälja tugevuse vektor on alati risti tema alguspunkti läbiva samapotentsiaalipinnaga. Elektrivälja tugevus mingis ruumipunktis on seda suurem, mida tihedamalt paiknevad selle punkti ümbruses samapotentsiaalipinnad. Ühtlasi tähendab see, et elektrivälja tugevus mingis ruumipunktis on seda suurem, mida tihedamalt paiknevad elektrivälja tugevuse jõujooned selle ruumipunkti ümbruses. 35.Elektrivälja tugevuse vektori vooog. Gaussi teoreem
25) samapotentsiaalipindadeks horisontaalsed tasandid võrrandiga = . Tsentraalses gravitatsiooniväljas vastavalt valemile (5.30a) kontsentrilised sfäärid võrranditega = . Proovikeha liigutamisel ühelt samapotentsiaalilt teisele võrdub konservatiivse jõu vastu tehtud töö potentsiaalsete energiate vahega nende samapotentsiaalipindade vahel. Kui proovikeha trajektoor kulgeb mööda samapotentsiaalipinda, siis proovikeha liigutamisel tööd ei tehta. Tuletame nüüd meelde mittekonstantse jõu poolt tehtud töö valemit (5.18a). Konservatiivse jõu väljas kehtib valem (5.30), mille põhjal saame avaldada proovikeha potentsiaalse energia muudu konservatiivse jõu väljas liikudes r r E p − E p 0 = − ∫ F ( x, y, z ) ⋅ ds = − ∫ Fx ( x, y, z )dx − ∫ Fy ( x, y, z )dy − ∫ Fz ( x, y, z )dz .
annaabi.ee 
