4. Miks peab lääts olema suure kõverusraadiusega? –Sest kiht läätse ja klaasplaadi vahel peab olema üliõhuke, et kihi paksus oleks võrreldav valguse lainepikkusega. Sel juhul on interferentsipilt hästi jälgitav (rõngaste mõõtmed on sõltuvuses läätse kõverusraadiusega) 5. Miks ei arvestata interferentsil läätse ülemiselt ja klaasplaadi alumiselt pinnalt peegeldunud valgust? – 6. Millal räägitakse samapaksuse, millal samakalde ribadest interferentsipildis? – 7. Kuidas sõltub jälgitavate rõngaste arv läätse raadiusest? – 8. Milline interferentsipilt tekib valge valguse korral? – Sel juhul on interferentsipilt värviline.
Samapaksusribasid oleme kõik näinud, vaadates veepinnal laialivalguvat õlikilet. Vikerkaarevärvilised laigud õli pinnal pole midagi muud, kui kohad, kus nähtavale värvile vastavas lainepikkuses on interferentsimaksimum. Ribade suhteliselt suur laius tuleneb asjaolust, et õlikile on väga õhuke - tema paksus on tõepoolest mikroni suurusjärgus. Seetõttu on ka paksuse kõikumised väikesed ja sama käiguvahe esineb suhteliselt suurtel pindadel. Samapaksuse interferents. Ka ülalmainitud Newtoni rõngad on samapaksusribad. Läätse toetuspinnaga risti vaadates näeme korraga kahte kiirt - üht, mis peegeldub alusplaadilt, ja teist, mis peegeldub läätse alumiselt pinnalt. Õhukihi paksus sõltub tsentri kaugusest: , kus on läätse kõverusraadius ja kaugus tsentrist ehk miinimumi korral vastava Newtoni rõnga raadius.
7 kaareminuti võrra madalamal. Kas proovime? Samakalde interferents. Tasaparalleelse kihi kahelt küljelt peegeldunud kiirte vahel tekib faasinihe, mis sõltub langemisnurgast. Samapaksuse interferents tekib juhul, kui vaatame muutuva paksusega kihti mingi kindla nurga all. Lähtevalemiks võib olla eelmise punkti (samakalde) valem, ainult et nüüd on muutujaks mitte , vaid . Maksimume näeme nüüd vaadeldava kihi neis piirkondades, kus Siit tuleb õige lihtne tingimus - Samapaksusribasid oleme kõik näinud, vaadates veepinnal laialivalguvat õlikilet. Vikerkaarevärvilised laigud õli pinnal pole midagi muud, kui kohad, kus nähtavale
7 kaareminuti võrra madalamal. Kas proovime? Samakalde interferents. Tasaparalleelse kihi kahelt küljelt peegeldunud kiirte vahel tekib faasinihe, mis sõltub langemisnurgast. Samapaksuse interferents tekib juhul, kui vaatame muutuva paksusega kihti mingi kindla nurga all. Lähtevalemiks võib olla eelmise punkti (samakalde) valem, ainult et nüüd on muutujaks mitte , vaid . Maksimume näeme nüüd vaadeldava kihi neis piirkondades, kus Siit tuleb õige lihtne tingimus - Samapaksusribasid oleme kõik näinud, vaadates veepinnal laialivalguvat õlikilet. Vikerkaarevärvilised laigud õli pinnal pole midagi muud, kui kohad, kus nähtavale
annaabi.ee 
