3.1.3. Diftongid ehk "kaksiktäishäälikud" Diftonge iseloomustab muutlik tämbrijoonis, tänu keele liikumisele ühest asendist teise (vt allpool inglise foneemide skeem). Soome kirjakeeles ja mitmes läänemeresoome (k.a eesti) põlismurdes on kunagistest keskkõrgetest pikkvokaalidest /e:/, /ö:/, /o:/ saanud puhtad diftongid ie, üö, uo. Sarnaselt harilike vokaalide ehk monoftongidega võib diftong olla keele foneemivara täisõiguslik liige (see eeldab, et ta esinemises ilmneb samalaadilist süsteemsust nagu on monoftongidel). Kui see puudub, tõlgendame diftongi kahe vokaalfoneemi järgnevusena. Üks võimalusi on ka see, et üks komponent nn diftongis osutub funktsionaalses mõttes poolvokaalseks konsonandiks, nt /j/, /w/ või //. 4. Häälikumoodustuse fonoloogiline aspekt 4.1. Erisused keeliti: näiteid vokaalisüsteemidest Eesti kirjakeele i, e, ä ning a, o, u moodustuvad faktiliselt kardinaalvokaalidena, s.t trapetsi otstes (vt seal lõikuvaid põikjooni)
Kangas on väga vastupidav ja kergesti hooldatav, sest on valmistatud vett mitteimavast polüestrist. FLANELL- (ingl.flanell) On mõlemalt poolt karvastatud, labase või toimse sidusega kerge pehme riie. Puuvillane flanell võib olla pleegitatud, ühevärviline või trükimustriline, villane on enamasti heledas toonis ühevärviline või melanzeeritud. Koelõngad on lõimelõngadest jämedamad ning pehmemad, neist tekibki riide kraasimisel karvakiht. Flanelliks nimetatakse ka samalaadilist puuvillriiet, mis sisaldab staapelkiudainet. Sageli kasutatakse flanelli spordirõivaste, öö- ja voodipesu valmistamiseks. BAIKA on puuvillane, jämedakoeline, tugevalt karustatud mustriline kangas. Tuntud beebitekkide kangas. Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond FROTEE- (pr.frotte) Frotee on puuvillane või linane riie, mida ühelt või mõlemalt poolt (ühtlaselt või mustriliselt)
5. Haldusõiguse rikkumine raseda poolt Raskendavad asjaolud on: 1. Edasine õigusevastane käitumine hoolimata selleks volitatud isikute nõudmisest see lõpetada 2. Halduskorras karistatud isiku aasta jooksul vähemalt teistkordne samalaadne haldusõiguste rikkumine 3. Haldusõiguste rikkumine ametisiku poolt Kahe või enama haldusõiguse rikkumise eest määratakse ühele isikule halduskaristus iga rikkumise eest eraldi. Kui isik on samaaegselt toime pannud mitu samalaadilist haldusõiguse rikkumist, siis karistus nende eest määratakse sanktsiooni piires, mis on kehtestatud neist kõige raskema haldusõiguse rikkumise eest. Võib küll määrata haldusõiguse rikkumise eest kergema karistuse kui seadus ette näeb, arvestades õigusrikkumise asjaolusid ja süüdlase isikut, kuid otsuses peavad olema märgitud vastavad motiivid. Halduskaristuse võib reeglina määrata mitte hiljem kui 2 kuu jooksul selle avastamise päevast alates. Jätkuva