toodangumaht. MRTS= 17) Optimaalse tegurikomplekti leidmine Ratsionaalne ettevõte (1) soovib toota minimaalsete kuludega kindla toodangukoguse või (2) fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut. Esimesel juhul on optimaalseks kõige madalamal asuv samakulujoon, mis lõikub valitud samatoodangukõveraga. Teisel juhul on optimaalseks nullpunktist kõige kaugemal asuv samatoodangukõver,mis lõikub valitud samakulujoonega. 18) Positiivne ja negatiivne mastaabiefekt. Positiivne: ehk mastaabisääst- suuremalt toota on odavam ( positiivset mastaabiefekti võib põhjustada spetsialiseerumine ja tööjaotus,võimsamad masinad, väiksemad keskmised halduskulud,odavamad tootmistegurite hinnad suurematel kogustel, paremad laenuvõtmise võimalused) Negatiivne: ehk mastaabikulu- Kui teguripanuste suurendamisel toodangumaht suureneb
24 17) Optimaalse tegurikomplekti leidmine. Ratsionaalne ettevõte (1) soovib toota minimaalsete kuludega mingi kindla toodangukoguse või (2) fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut (vt. optimaalsusprintsiipi). Esimesel juhul on optimaalseks kõige madalamal asuv samakulujoon, mis lõikub valitud samatoodangukõveraga. Teisel juhul on optimaalseks nullpunktist kõige kaugemal asuv samatoodangukõver, mis lõikub valitud samakulujoonega. + lahendatud ülesanded TURUSTRUKTUURID Majandusteadlased eristavad nelja peamist turustruktuuri, mille põhjal õppida tundma ning teha eeldusi turgude (ja nendes tegutsevate tootjate) käitumise kohta. Alljärgnev turustruktuuride klassifikatsioon põhineb ettevõtete arvul tootmisharus, alustades kõige suuremast: (1) täielik konkurents (perfect competition) Mittetäielik konkrents: (2) monopolistlik konkurents (monopolistic competition) (3) oligopol (oligopoly)
tegu pos mastaabiefektiga. Kui teguripanuste suurendamisel toodangumaht suureneb teguripanustest vähem, on mastaabiefekt neg. 28. Mida näitab samatoodangujoone (isokvandi) tõus? Toodangumahu tõusu, kuid järjest väiksemal määral. 29. Kirjeldage, kuidas leitakse optimaalne tegurikomplekt? Kui ettevõte kasutab hetkel ressursse mingis punktis samatoodangukõveral, mis on üsna suure tõenäosusega lõikepunkt mõne samakulujoonega. Kui on võimalik leida mõni nullpunktile lähemal asuv samakulujoon, millel on samuti ühine punkt samatoodangukõveraga, on ettevõttel kasulik valida see. Selline protsess jätkub, kuni saavutatakse vähimad võimalikud kulud ehk graafiliselt nullpunktile kõige lähemal asuvad, kuid samal veel soovitud samatoodangukõverat puutub samakulujoon. See samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt osutubki optimaalseks tegurikomplektiks fikseeritud ressursside juures.