Kuigi 3 1/2 ning 5 1/4 konnektorid on välimuselt erinevad, on nende kontaktide paigutus ja edastatavad signaalid samasugused Kettapinnad jagatakse kontsentrilisteks radadeks, rajad omakorda sektoriteks. Sektor on vähim üksus, mida saab korraga kettalt lugeda või kirjutada. Eri kettapindadel üksteise kohal asuvate radade kogumit nimetatakse silindriks. 5 1. 4 Liigid DS (double sided)= kahelt poolt salvestatav 2 lugemis-salvestuspead. DD (double density)= topelttihedusega salvestus. HD (high density) = neljakordse tihedusega salvestus. tpi (tracks per inch) = radu tolli kohta (3 ½ tollistel ketastel on see 135). radade arv kirjutus-lugemispeaga moodustatud kontsentriliste ringide arv magnetkettal (3½- tollistel ketastel on see 80); sektor- rajapikkuse jaotusühik (3½ -tollistel ketastel on see 9-36 ). 1. 5 Disketilt andmete lugemine Selleks, et disketilt andmeid lugeda saaks, pannakse ketas kettaseadmes vastava
püütakse paigutada just välimise ääre poole. Kõvaketaste puhul "hõljuvad " pead õhupadjal ligikaudu 3/1000 mm kõrgusel ketta pinnast. Kõvaketaste pöörlemiskiirus on üle 5000 p/min ning mehaanika on väiksem ja täpsem kui diskettidel, võimaldades suuremaid salvestustihedusi ja mälumahtusid kui diskettidel. Enamikel juhtudel kasutatakse konstruktsioonis rohkem kui ühte ketast (tegemist on kettapaketiga), mille poole võib korraga pöörduda mitu lugemis-salvestuspead. Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada. Magnetkettad kardavad kuumust, vett, painutamist, tolmu ja magnetvälju.
---- ===MTBF ja kasutusaeg===MTBF - keskmine tõrketa tööaeg (mean time between failures) on kõvaketaste puhul 200,000 ja 500,000 tunni vahel. See ei ole kõvaketta või ükskõik mis teise aparaadi keskmine kasutusaeg
just välimise ääre poole. Kõvaketaste puhul "hõljuvad " pead õhupadjal ligikaudu 3/1000 mm kõrgusel ketta pinnast. Kõvaketaste pöörlemiskiirus on üle 5000 p/min ning mehaanika on väiksem ja täpsem kui diskettidel, võimaldades suuremaid salvestustihedusi ja mälumahtusid kui diskettidel. Enamikel juhtudel kasutatakse konstruktsioonis rohkem kui ühte ketast (tegemist on kettapaketiga), mille poole võib korraga pöörduda mitu lugemis-salvestuspead. MTBF ja kasutusaeg MTBF - keskmine tõrketa tööaeg (mean time between failures) on kõvaketaste puhul 200,000 ja 500,000 tunni vahel. NB! See ei ole kõvaketta või ükskõik mis teise aparaadi keskmine kasutusaeg. Kui MTBF on nt 200,000 tundi, siis näitab see seda, et kui teil on 200,000 kõvaketast, siis iga tund läheb keskmiselt katki 1 kõvaketasketas. Rõhutada tuleks sõna "keskmine".
lugemis/kirjutamispead ketta välimise või sisemise serva pool. Kuna välimiselt äärelt on võimalik ajaühikus rohkem andmeid kätte saada, siis kasutatakse tänapäeval andmete salvestamisel ka protsessi "zoned bit recording", mis tähendab, et võimalikult palju andmeid püütakse paigutada just välimise ääre poole. Kõvaketaste puhul “hõljuvad “ pead õhupadjal ligikaudu 3/1000 mm kõrgusel ketta pinnast, mis tähendab seda, et andmevahetusel ei ole lugemis/salvestuspead ketta pinnaga kontaktis. Se võimaldab kasutada suuri pöörlemiskiirusi. Kõvaketaste pöörlemiskiirus on üle 5000 p/min ning mehaanika on väiksem ja täpsem kui diskettidel, võimaldades suuremaid salvestustihedusi ja mälumahtusid. Enamikel juhtudel kasutatakse konstruktsioonis rohkem kui ühte ketast (tegemist on kettapaketiga), mille poole võib korraga pöörduda mitu lugemis- salvestuspead.
paigutada just välimise ääre poole. Kõvaketaste puhul "hõljuvad " pead õhupadjal ligikaudu 3/1000 mm kõrgusel ketta pinnast. Kõvaketaste pöörlemiskiirus on üle 5000 p/min ning mehaanika on väiksem ja täpsem kui diskettidel, võimaldades suuremaid salvestustihedusi ja mälumahtusid kui diskettidel. Enamikel juhtudel kasutatakse konstruktsioonis rohkem kui ühte ketast (tegemist on kettapaketiga), mille poole võib korraga pöörduda mitu lugemis-salvestuspead. CD-ROM drive - CD-ROM kettaseade Seade, mis loeb CD-ROM kettaid. Üldiselt saab sama seadme abil kuulata ka tavalisi muusika-CD'sid. Sel juhul saadetakse analooghelisignaal kettaseadmest üle 4- soonelise kaabli arvuti helikaardile DVD (Digital Video Disc, Digital Versatile Disc) - digitaalne videodisk, digitaalne universaaldisk Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel.