Ühtlasi toimib imelihtne põhimõte- lapse näitlik-efektiivne mõtlemine saab areneda vaid siis, kui lapsel on midagi näha ja jälgida (ka kompida, kuulata) tajuda ( Leppik 2004: 53-55). Lapse mõtlemise aluseks on protsessid, mida laps elab üle oma meeltega tunnetades. Otseselt toetub mõtlemine mõistetele, mis omandatakse kõne kujunemise ajal. Algselt tugineb lapse mõtlemine nähtavale (kujundlikule) ja alles 12.-13. eluaastaks saavutab abstraktse iseloomu toetudes mälus salvestatule. Mõtlemist arendab eelkõige mõtlemisprotsess ise (võimalus mõelda) ( Leppik 2004: 61-62). Robert Fisher raamatus "Õpetame lapsi mõtlema", toob välja tõsiasja, et kolmandal või neljandal eluaastal võivad lapse õppimisprotsessis toimuda kahjulikud pöördumatud muutused, kui me eirame tema pingutusi ise mõistatada ja ära arvata, mis toimub tema ümber. Laps peab saama õppida seda, et vastused küsimustele võivad olla peidus temas eneses, mitte lapsevanema/õpetaja peas.
1. Egotsentrism, mis ilmneb lapse mõtlemise seotuses tema endaga (momendil). 2. Sünkretism (jagamatus) avaldub maailma teatavas terviklikus vastuvõtus. Lapse mõtlemise aluseks on protsessid, mida laps elab üle oma meeltega tunnetades. Otseselt toetub mõtlemine mõistetele, mis omandatakse kõne kujunemise ajal. Algselt tugineb lapse mõtlemine nähtavale (kujundlikule) ja alles 12.-13. eluaastaks saavutab abstraktse iseloomu toetudes mälus salvestatule. Mõtlemist arendab eelkõige mõtlemisprotsess ise (võimalus mõelda). 9 Dorothy Einon toob välja lapse mõtlemise arengu verstapostid vanusest 1,5 kuud kuni 5-eluaastat: · 1,5 kuune: Üks mõte ei tulene teisest ja ta ei taju eksistentsi jätkuvust. Ta ei tea, et esemed on olemas ka siis, kui ta neid ei näe. Ta arvab, et kõik, mida ta näeb on uus isegi inimesed.
1. Egotsentrism, mis ilmneb lapse mõtlemise seotuses tema endaga (momendil). 2. Sünkretism (jagamatus) avaldub maailma teatavas terviklikus vastuvõtus. Lapse mõtlemise aluseks on protsessid, mida laps elab üle oma meeltega tunnetades. Otseselt toetub mõtlemine mõistetele, mis omandatakse kõne kujunemise ajal. Algselt tugineb lapse mõtlemine nähtavale (kujundlikule) ja alles 12.-13. eluaastaks saavutab abstraktse iseloomu toetudes mälus salvestatule. Mõtlemist arendab eelkõige mõtlemisprotsess ise (võimalus mõelda) ( Leppik 2004: 61-62). Dorothy Einon toob välja lapse mõtlemise arengu verstapostid vanusest 1,5 kuud kuni 5- eluaastat: · 1,5 kuune: Üks mõte ei tulene teisest ja ta ei taju eksistentsi jätkuvust. Ta ei tea, et esemed on olemas ka siis, kui ta neid ei näe. Ta arvab, et kõik, mida ta näeb on uus isegi inimesed. · 5 kuune: Ta saab aru, et ema on üks ja ainus
annaabi.ee 
