Esimene naine, kes sai Nobeli preemia. · Michael Faraday - oli inglise füüsik ja keemik, kes rajas õpetuse elektri- ja magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse. Leiutas voltmeetri, elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad. · Paul Ehrlich oli saksa füüsik, teadlane ja immunoloog, kes katsetas esimest korda keemiaravi. Pani aluse kemoteraapiale. Avastas ravimi Salvarsani (arsphenamine), mida kasutati laialdaselt süüfilise raviks. · Richard Jordan Gatling oli ameerika leiutaja, kes konstrueeris maailma esimese eduka kuulipilduja ,,Gatling gun'i" 1861 .a. · Samuel Morse oli ameerika leiutaja ja maalikunstnik. Tema tuntuimad leiutised on juhtmeta elektromagnetiline telegraaf (1836) ja morsetähestik (1838). · Sigmund Freud - oli Austria psühhiaater, arst ja neuroloog. Freud rajas psühhoanalüüsi kui
toksiini aktiivsed ja kahjulikud sidemed. Rakkudel oleks nn kõrvalahelad, nagu nt koevärvidel. Kõrvalahelad seoksid konkreetse toksiini (nagu ensüümid kinnituvad retseptori külge või nagu võti sobitub lukku). Ehrlich oletas, et ohustatud rakk kasvatab lisa kõrvalahelaid, et siduda toksiine ning et need kõrvalahelad võivad raku küljest lahti murduda ning muutuda antikehadeks, millised levivad kogu organismis, tekitades seega immuunsust. Ehrlichit võib kiita Salvarsani, millega raviti edaspidi süüfilist, kasutuselevõtu eest. (Siinkohal meenutavad maailma meditsiiniloolased (Miles Weatherall) hea sõnaga ka Dorpatit, selle farmakoloogiateadust, vt ptk ??). Omaette alapeatükk käesoleva teema raames on viroloogia. Õpetus sai alguse botaanikast. Viirus on tähendanud mürki, mida toodab elusorganism, ning mis on organismidele kahjulik. Viirused olid bakterioloogia ajaloos segav faktor. Aastal 1884 introdutseeris Pasteuri kolleeg
See omakorda andis hoogu juurde juba jutuks olnud antisemitismi ilminguile ka juute peeti patogeenide kandjateks. Ühesõnaga asjad olid püsivalt ja piisavalt segased nii mitmeski valdkonnas edasi. Paul Ehrlich (1854-1915) kunstlike antikehade filosoofia, süstematiseeris kemoteraapia (mis viib lõppkokkuvõttes ravimitööstuse tormilise arenguni). Idee siis selles, et teatava keemilise ühendiga seotakse toksiini aktiivsed ja kahjulikud sidemed. Ehrlichi näiteks võib kiita Salvarsani, millega raviti edaspidi süüfilist, kasutuselevõtu eest. (Siinkohal meenutavad maailma meditsiiniloolased (Porter) hea sõnaga ka Dorpatit, selle farmakoloogiateadust. Hakkab oma tänapäevaseid vorme võtma ka ravimitööstus, oma heade ja halbade külgedega.) Parallellselt bakterioloogia ja mikroorganismide alase uurimistöö arenguga, esines veel muid teooriad, mille kaudu haiguste olemust ja kulgu üritati seletada.