Mets naadi kkt. Puistutes ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Alusmets liigirikas (pihlakas, sarapuu, kuslapuu, mage sõstar, toomingas, lodjapuu, vaarikas jt) kuid Fütoproduktiivsus 13 15 Mg ha-1 a-1, puistuboniteet I Ia , kuivendatult haritava maa hõre või kuni keskmiselt tihe. Liigirikas alustaimestik, puhmarinne puudub. Rohttaimedest boniteet 50 55 hp (keskm. Lõimised), kergemal lõimisel 38 43 hp. nn. salutaimed (naat, kopsurohi, metspipar, seljarohi, koldnõges, sinilill, võsaülane, ussilakk jt), samblarinne hõre kuid liigirikas (metsakäharik, roossammal, laanik, raunik, tähtsammal Kuivendatult head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Sobivad kõikidele jt) kultuuridele.
harilik kuslapuu, näsiniin, pajud. 44 Puhmarinne: mätastel esineb mustikas ja pohl. Rohurinne: iseloomulik on mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile. Tüve- ja kännumätastel leseleht, laanelill, aas- ja metsosi, jänesekapsas ja teised happelise toorhuumus- liku kõduga metsadele iseloomulikud taimed. Madalamatel pinnavormidel kasvavad kõrvuti salutaimed: kevadine seahernes, võsaülane, püsik-seljarohi, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, longus helmikas ja lodumetsade taimed: angervaks, soo-koeratubakas, sookastik, soo-osi. Peale nende esineb lillakat, luht- kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- ja mätastarna, harilikku heinputke, maikellukest, villohakat, kuldvitsa, ohtest ja laiuvat sõnajalga. METSOSI - Equisetum sylvaticum; Equisetum hobusesaba, sylvaticum metsa-. Sugukond osjalised
Laanemetsi on kogu Eestis. Sürjametsad on liigirohked okas- või lehtmetsad, mis kasvavad ooside, moreenküngaste, voorte ja vallilaadsete otsamoreenide karbonaadirikastel, kuid suvel läbikuivavatel muldadel. Sürjametsas kasvavad kõrvuti nii happeliste toorhuumuseliste muldadega kohastunud taimed (näiteks jänesekapsas, pohl ja mustikas) kui ka enam-vähem neutraalseid pehmehuumuselisi muldi eelistavad salutaimed (näiteks sinilill, kevadine seahernes). Sürjametsi leidub Lõuna-, Kagu- ja Kesk-Eestis, Rapla- ja Läänemaal ning Pandivere kõrgustiku jalamil. Salumetsad on omased lainjatele tasandikele, voortele, oosidele ja laugjate nõlvade jalameile, kus nad kasvavad parima toitelisusega ja kogu aasta jooksul veega hästi varustatud muldadel, mis on kujunenud karbonaadirikkal moreenil.
annaabi.ee 
