luuletused", ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid" Hispaania Gongora ja Quevedo Gongora, hämar luuletaja-vaimne süvenemine loodusega ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,,Letriljast"- rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Ta algatas metafoorse, mütloloogilisest vihjetest tulvil luulestiili-kultismi e. gongorismi. ,,Üksindused" Marinism-eriti peen ja valitud kujundlikkus Pretsioosne kirjandus-aristokraatlik salongikirjandus, lilleline stiil. Quevedo-looming ulatuslik ja mitmekesine. ,,Unenäod", ,,Kelm don Pablose elukäik" 4.Luuleuuendused Saksamaal Saksamaal tegi olulise pöörde luules Martin Opitz, tähtsaim tema teoses oli, et ta kinnitas silbilisrõhulise värsisüsteemi suurimat sobivust saksa keele võimalustega. Paul Fleming-võttis ette reisi diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse ja armus ühte Eesti neidu.
igapäevases, n-ö tavalises inimelus. Kogu poeem on kirjutatud eleegilis-lüürilises laadis. Gongora stiili võõristati kaua, kuni see sai eeskujuks luule ,,1927. aasta põlvkonnale", eesotsas Garcia Lorcaga. 17. saj luules olid lähedased veel manerism (renes ja baroki vaheline stiil), marinism (itaalia luuletaja Marino järgi, tundeline ja sensuaalne stiil) ja pretsioosne kirjandus (aristokraatlik salongikirjandus 17.saj alg Pr-l); neid kõiki ühendas peen ja valitud kujundlikkus. QUEVEDO (1580-1645) oli hispaania luuletaja, kes sai juba varakult kuulsaks satiirikuna. Ta liikus ringi õukonnas, kus talle aga tõi rohkelt pahandusi satiir ja Hispaania allakäigu kriitika. See tõi talle pagenduse ja vangla. Quevedo looming on ulatuslik ja mitmekesine. Eeskätt fantastiliste ja grotesksete kujunditega proosasatiirid
romaani jooned. Kui rüütli- ja pastoraaliromaanis oli tähtis kangelase eraelu, siis realistlikus romaanis võeti vaatluse alla konkreetne ühiskond, mis kangelase eluteed kujundab ja mõjutab. Armuseikluste- ja kommeteteemalised romaanid olid Lyly pärusmaa (,,Euphes ja tema Inglismaa") keerulised ja otsitud kujundid, lilleline-ilutsev stiil eufeism. 16.saj lõpus ja 17.saj algul tekkis pretsioosne salongikirjandus sarnanes eufeismiga. Tekkis kultism Hispaanias. Tekkis manerism ehk aristokraatlik metafooririkas üleminek hilisrenessansilt barokile ja klassitsismile. Realism algas 1499 algul, kui ilmus ,,Celestina" (de Rojas) näidendisarnane dialoog, 21 vaatust, proosa vormis. Sisult võiks sarnaneda keskaegsete moraalijuttudega, kus räägitakse maise armastuse surmavast tagajärjest, aga Celestina kinnitab vastupidist: maine armastus tuleb loodusest, mis on jumala looming