autoreid Soomes, siis luule osas ei ole Eestis siiani ülevaatlikke antoloogiaid soome luulest, nagu neid on Soomes eesti luulest mitu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on avaldatud soome kirjanike teoseid Eestis aastas vähemalt neli-viis. Uute autoritena on kõige viimasel ajal saanud Eestis tuntuks Eeva Joenpelto, Paavo Rintala, Helvi Hämäläinen, Antti Tuuri, Hannu Salama, Eino Säisä, Erno ja Arto Paasilinna, Olli Jalonen, Danil Katz, Leena Krohn, Annika Idström, Juhani Salokannel, Matti Yrjänä Joensuu ja veel mitmed. Soomes kujunesid eesti kirjanduse väljaandmisel eriti märkimisväärseks 1980ndad aastad, mil vastastikune vahendamine tasakaalustus. Eesti proosakirjanikest on soome lugejate vaieldamatuks lemmikuks Jaan Kross, kelle loomingust on soomendatud peaaegu kõik ta peateosed. Aga väga tuntuks on saanud ka Viivi Luik, Lennart Meri, Mati Unt ja Jaan Kaplinski, Mats Traat, Raimond Kaugver, Juhan Peegel, Arvo Valton, Enn Vetemaa, Ülo Tuulik, Emil Tode.
jaapani, ungari, leedu, läti, bulgaaria, inglise, slovaki, norra, prantsuse, taani, hollandi, itaalia, hispaania, portugali, ukraina keelde. ,,Praeguses Eestis oli Krossil suur rahvusliku sümboli tähendus. Kross oli ajaloo elavdaja. Ta uuendas ajalooromaani kahel viisil. Ta muutis seda tänapäevasemaks ning lisas filosoofilise tausta. Ta pani tegelased valiku ette ning otsustavaks sai just moraaliküsimus," on öelnud soome kirjanik Juhani Salokannel. (Eesti Päevaleht 2007 27.12) ,,Jaan Kross oskas vaadata asjadele teistmoodi pilguga ning andis nähtu elegantselt edasi. See on kirjanikuks olemise võlu ja õigus ja õigustus." (Eesti Päevaleht 2008 05.01) Ole raas kuid puhas elav süsi tänase ja homse päeva jaoks! («Söerikastaja», 1956)
Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Alates 2010.a. annab Jaan Krossi sihtasutus Jaan Krossi kirjandusauhinna viimase kolme aasta jooksul ilmunud väljpaistva teose eest proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke vallas. 2013. aastal võitis auhinna Enn Nõu. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Krossi monograafiat (2009) alustab Krossi soomendaja Juhani Salokannel ühe luuletuse tsiteerimisega 1969. aastal ilmunud kogust «Vihm teeb toredaid asju». Kuidas saaks hüpata rongilt maha? Hüpata maha ja pikali heita vaiguste karuste põõsaste taha kust ühegi vagunisaatja poolt sind ei leita? Pikali heita ja näsida niisket ristikuõit ja silmad kesk tolmavat karukolda äkitselt olla see mida muidu iial ei olda JÄÄJA ja mitte möödasõitja? Seda peetakse hulljulgeks luuletuseks, sest lisaks liikuvast rongist väljahüppamise
Selle pseudonüümi all avaldas ta oma luulet 1960. aastate lõpust alates, aga 1978. aastal ilmus juba oma nime all luulevalimik "iVla olin Jüri Üdi", millele järgnesid "Elulootus" (1980) ja "Tänan ja palun" (1983). Tema armastatud luuletused levisid ka lauludena. Sama ajajärgu debütant oli ka poetess Doris Kareva, "armastuse laulik, traagikast kantud romantika sellel ülimal astmel, kus armastuse juurde kuuluvad lahutamatult kaotus ja surm" (SALOKANNEL). Tema esikkogu "Päevapildid" ilmus 1978. aastal. Stalinismi ajal viibis nõukogude eesti proosa sügavas letargias. Zanri esindajatest võib esmajoones nimetada ainult Aadu Hindi peateose, monumentaalse romaani "Tuuline rand" (1951) esimest osa, milles kujutatakse Saaremaad kuni 1905. aasta revolutsiooni päevadeni. Sedagi tuli kirjanikul järgmisel aastal ilmunud teise, täiendatud trüki jaoks "õigeuskliku- maks" kohendada - proletaarset revolutsiooni ja Eesti-Nõukogude sõprust
annaabi.ee 
