Inimesed võiksid olla rohkem sallivamad ja aidata inimesi, kes reaalselt abi vajavad. Kas tõesti on raske olla salliv teiste kodanikke suhtes. Nad on täpselt samasugused inimesed nagu meie kõik. Me peame olema kokkuhoidvad ja hoolivamad ja vaatama enda ümber ringi. Me peame pakkuma neile turvatunnet, et Eesti riigis on hea elada ja eestlased hoiavad kokku. Veel eelnevatele teemadele tahaksin lisada tolerantsuse olemasolu koolis. Õpilased, kes kasvavad sallivas perekonnas on ka kaasõpilastega tolerantsed. Perekondades, kus seda nii palju ei väärtustata, kasvavad lapsed, kes peavad liigset ülekohut endast erineva väljanägemise ja käitumisharjumustega õpilaste üle. Siin kohal saaksin mainida ära ka selle, et ka osad eestlased on intolerantsed mitte ainult teiste rahvaste suhtes vaid ka meie ligimeste üle. Õnneks mina kui õpilane, ei näe sallimatust tänapäeva koolides enam nii palju kui vanasti
sel aastal edetabelis Läti ja Leedu. Ajakirjandusvabadus tähendab seda, et ühiskonnas soositakse informatsiooni ja erinevate ideede levikut. Austatakse inimeste erinevaid vaateid ja seisukohti ning poliitilist ja majanduslikku võimu omavad inimesed ei karista või ei represseeri kedagi sellepärast, et ollakse teisel arvamusel. Samad põhimõtted on olulised ka ettevõtluse edendamisel. Head ideed ja üllatavad lahendused erinevatele probleemidele tekivad sallivas ühiskonnas, kus inimesed võivad vabalt ja julgelt oma ettepanekuid teha ning nad ei pea kartma, et eksivad. Ideaalne on olukord, kus parim lahendus valitakse alati erinevaid argumente kõrvutades. Meedia on üks kanal, mida saab kasutada ideede levitamiseks ja tutvustamiseks. Madala ajakirjandusvabadusega riikides aitab meedia samuti ideid levitada, aga seda protsessi suunab ja mõjutab olulisel määral eliit, kelle käes on poliitiline ja majanduslik võim.
Vestern kui žanr on tänaseks aga üsna hääbunud. Hiilgeaeg jäi neil 1930-ndatest kuni 1960-ndateni ja tänu Clint Eastwoodile ja Kevin Costnerile suutis olla korra edukas ka 1990- ndate algus. Näiteks toodeti 1950. aastal Hollywoodis 130 vesterni. Kümme aastat hiljem oli see number vaid 28. Sellel languse põhjuseid on mitmeid: telesarjad hakkasid asendama B- kategooria vesterne ning lisaks oli vesternile aluse pannud ideoloogia uues sallivas ühiskonna üpris ajast ja arust.8 Veel võib öelda, et publik kasvas üles ning uus urbanistlik ühiskond ei seostanud ennast enam agraarteemadega, mida vestern kujutas.9 See tõi kaasa vägivaldsema laine vesternide tegijad nagu näiteks Sergio Leone ja Sam Peckinpah. Tänapäeval toodetakse vesterne aina vähem ning pigem uue lähenemisega. Heaks näiteks on siinkohal Ang Lee „Brokebacki mägi“(2005), mis keskendub kahe kauboi vahelisele romantilisele suhtele.
mõned harvad filmid, kus indiaanlastesse suhtuti lugupidavalt, näiteks Delmer Davesi ,,Murtud nool" (Broken Arrow, 1950) ja Robert Aldrichi ,,Apats" (Apache, 1954). Zanri allakäik 1950. aastal toodeti Hollywoodis 130 vesternit. 10 aastat hiljem oli see number vaid 28. Sellisel langusel oli mitu põhjust: seni kino jaoks toodetud B-kategooria vesterneid asendasid järjest rohkem telesarjad ning vesternile aluse pannud ideoloogia oli uues, sallivas ühiskonnas ajast ja arust. Esile tõusid ka senisest vägivaldsemad vesternid, mis tegid staari Clint Eastwoodist. Nende eeskujuks olid Itaalias sündinud nn Spaghetti-vesternid Jaapani samuraifilmid. Need mõjutasid ka John Sturgesi filmi ,,Seitse vaprat" (The Magnificent Seven, 1960), mis oli Akira Kurosawa ,,Seitsme samurai" (Shieinin no samurai, 1954) uusversioon. Zanrit hoidsid elus Sam Peckinpah´ nostalgilised, ent karmid pilguheidud
annaabi.ee 
