"Inetu" Mina käisin Viljandis, Ugala teatris vaatamas noortemuusikali "Inetu". "Inetu" on H.C.Anderseni ,,Inetu pardipoja" põhjal valminud muusikal. Muusikal räägib ühiskonnas teineteise sallimisest ja armastuse leidmisest. Muusikali peategelane on luigepoeg Inetu, kes teistest välimuse poolest erineb ja keda selle pärast ei sallita. Mulle päris meeldis see muusikal, kuid see pole minu lemmik. Mõnes mõttes oli Inetu minu jaoks pettumust valmistav, sest ootused olid kõrgemad. Minu arvates on "Inetu" rohkem laste-, kui noortemuusikal. Ka etenduse ajal oli enamus osa publikust lapsed ja see oli üsna häiriv, sest minu taga istuvad lapsed krabistasid pidevalt kommipaberitega
Sallimatus meie ühiskonnas Tänapäeva ühiskonnas on palju sallimatust. Miks? Meie ühine ühiskond oma rahvastiku erinemisega ja usuliste rühmituste rohkusega ei saa mööda vaadata millegi teistsuguse tunnistamisest ja sallimisest. Lahendust sellele ei nähta ja ei tahetagi näha, kuigi tegelikult on see kõik inimese enda peas kinni. Paljud meist on teiste suhtes suurte eelarvamustega. Eelarvamus on negatiivne eelhoiak, mis on kujundatud toetudes peamiselt teiste inimeste arvamustele. Eelarvamuste ja sallimisega on igal inimesel ilmselt kokkupuuteid juba elu esimestest aastatest. Olgu selle alguseks saanud lasteaed, kool või täiskasvanute mõju. Lastele õpetavad vanemad juba sünnist saadik vahet tegema heal ja
mida see tähendab." Sallivuse mõiste operatiivsuse säilimiseks tuleks selle tähendusvälja pigem piirata kui laiendada. Perspektiivikam näib seega Märt Väljataga lähenemine, kes kirjutab, et sallivus on rohkem loosung või lipukiri kui kindlapiiriline poliitiline printsiip. Et selle mõiste sisu saaks selgemaks, tuleb see varustada täiendite ja määrustega. Tänapäeva ühiskond oma rahvuslike vähemuste ja usuliste rühmituste paljususega ei saa mööda teistsuguse tunnistamiseks ja sallimisest. Lahendus peitub salliva subjekti eneseteadvuses ja eneseväärtustamises. ,,Vaid sel, kes on kindel oma kultuurilises identiteedis ja on seda tunnustanud teisejärgulise, ent ometi antuna, on suuteline aktsepteerima õiguspärasena ka võõraid ja võõrapärast," ütleb Iring Fetscher. Kuid kuhu tõmmata piir? Inimene on esialgses tähenduses tolerantne, kui ta ei kiusa kedagi taga, ei nõua tagakiusamist ega käitu agressiivselt millegi suhtes, mis talle ilmselgelt ei
• Ühelt poolt räägib see Eesti inimese iseseisvusest, ehk isegi individuaalse vabaduse ja sõltumatuse ületähtsustamisest. Eestlase jaoks ei ole ei usk, isamaa ega pere tema eluvalikuid oluliselt määravateks/piiravateks jõududeks. • Teisalt tundub, et saavutatud vabadusega on paljudel raske midagi mõistlikku ja konstruktiivset ette võtta. Eriti kui jutt on omanäoliselt/mittekonformistlikult mõtlemisest ja tegutsemisest, oma seisukoha avalikust väljaütlemisest, teiste eripära sallimisest ning ühisettevõtmistes osalemisest. Tallinna noorte väärtusuuringu põhitulemused • Septembris-oktoobris 2007 küsitleti Tallinna 23 haridusasutuses kokku 1155 õppurit. Kokku osales 15 üldhariduskooli, 3 erakooli, 5 kutseõppeasutust. • Intervjueerimine vastavalt õppekeelele klasside kaupa. 65% eesti keeles, 35% vene keeles; poisse 41%, tüdrukuid 59%; 45% 12 klass, 41% 9. klass, kutsekooli III kursus 14%.
annaabi.ee 
