Sudeedimaa taheti võtta Tsehhoslovakkialt ära. Kutsuti kokku Müncheni nõukogu: Chamberlain-(Suurbritannis peaminister), Mussoliini(Itaalia riigipea), Hitler(Saksa riiggipea), Daladier(Prantsuse peaminister). Saksa saab Sudeedimaa alad endale. Okupeerib kogu Tsehhi. Slovakkia jääb endaette riigiks aga sültub täielikult Saksamaast. Samal ajal sõlmib Saksa hoopis NSVL-ga lepingu: Molotovi-Ribbentropi pakti-23 aug 1939a. See oli mittekallaletungi leping 10-ks aastaks. Salaprotokollides jaotati omavahel Ida-Euroopa. Saksa seljatagune oli kindlustatud ka ta tahtis nüüd rünnata Prantsusmaad. 3. Sõja algus- 1. Saksamaa ründab 1 sept 1939 Poolat ja 2 nädalat hiljem 17sept ründab NSVL ka Poolat. Poola alistatakse üsna kiiresti.2.Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutavad Saksale sõja. 3. Kummaline sõda- Saksamaa koondab oma mehed Prantsuse piirile kaevikutesse aga kumbki sõda ei alusta. 4. Saksamaa ründab järgmisena Taanit ja Norrat. Vallutab kiirelt Taani
See oli tavaline koostöölepe, kuid sinna kuulusid salaprotokollid. Need nägid ette sõjalist koostööd. NSVL huvisfääri jäid: eesti, läti, soome, poola jaotati pooleks(piir läks Visla, Naref, San jõge mööda) samuti sai NSVL ka osa Rumeeniast. Sm sai leedu. Lepiti kokku et 1.sept ründavad koos Poolat. Tegelikult ründas Sm 1. sept ja NSVL 17. sept. Kuu ajaga võeti ära ja 5 okt oli ühisparaad. 28.sept sõlmiti täiendusleping. Sõpruse ja piiride lepe. Salaprotokollides tehti muutusi, Leedu läks Venele ja osa venelaste Poola alast saksa kätte. 1914 Aktiivne sõda mõlemal rindel. Suurim lahing Marne Pr ja Sm vahel. Mindi üle kaevikusõjale. Vene alustas pealetungi Sm ja A-U vastu. Dannenbergi lahingus piirasid Sm väed venelased ümber, ning venelaste kindral tappis end. Võeti palju vange. Kindral Brussilovi juhtimisel oli edukas lahing A-U vastu. Tungiti edasi u 250 km. Siis tulid Sm väed appi ja venelased löödi tagasi
Gediminase tornini. Balti kett toimus 23.aug.1989. 50.aastat tagasi toimunud Molotov – Ribbentropi vastase protestiühendusena nn. „Balti tee“ . „Meid peab olema palju, et Toompeale ,Moskvale ja maailmale veel kord oma valust märku anda“ (Prei 2009:10). 23.august 1939 oli kõige raskemate tagajärgedega kuupäevaks Baltikumi ajaloos, sest seal otsustati Balti riikide jagamine mõjusfäärideks Nõukogude Venemaa ja Saksamaa poolt MRP salaprotokollides. Balti kett oli oma suhtumise avaldamine neisse salaprotokollidesse. Kavas oli moodustada tunniks ajaks 23.08.1989. õhtul inimestest solidaarsuskett MRP vastu, et saada rahvusvahelist toetust Baltimaade rahvaste vabaduspüüetele. „Balti ketis osalesid väidetavalt kõik Eesti poliitilised-aga eriti just n.-ö. Mittepoliitilised jõud“(Ruutsoo 200:10). 1.1. Balti kett 20 Ma sain teada, et 27.07.1989 oli NSV Liidu Ülemnõukogu kiitnud heaks
5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molotov- Ribbentropi Pakti, mille salaprotokollides jagati omavahel ära mõjusfäärid 10. 28.09.1939- sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping) 11. 17. juuni 1940- Laidoner kirjutas alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse 12. 6. 08 1940- luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta. 13. 14.06.1941- küüditati NSV Liitu u 11 tuhat inimest, kellest vaid vähesed eluga naasid 30.03
annaabi.ee 
