r-nädalat): 22.- 36. nädala vahel sündinu Väike sünnikaal <2500 g. Väga väike sünnikaal <1500 g, enne 32. gestatsiooninädalat. Äärmiselt väike sünnikaal < 1000 g, enne 28.ndat gestatsiooninädalat. Enneaegselt sündinuid 3% kuni 17% lastest. USAs 12% Eestis 6% Enneaegsete elulelus suurenenud, Eestis aastast 1992 kuni 2007 (alla 1000 g) 6%-lt 63%-le. (?) 1 Scarr-Salapatek & Williams (1973): enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist. Ehk siis suur osa probleeme tulevad sellest, et neid hoitakse sotsiaalses isolatsioonis (inkubaator). Thomas & Chess jt: titade temperament 40% "kerge" temperamendiga 15% "raskesti ülessoojenevad" 10% "raske" temperamendiga 35% ebamäärased või segajoontega Normaalne kõne areng: ·2k koogamine ·4k - lalisemine ·6k vastastikused häälitsused ·8k silplalin, zestid 9k2a ühesõnaliste lausungite perioo
-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähemalt 500 g või nad on sündinud pärast 22. rasedusnädalat): 22.-36. nädala vahel sündinu . 3-17%, Eestis u 6%. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni. Ema ja lapse suhe pärast sündi- vajavad rohkem suhtlemist(Salapatek&Williams). Pärast sündi 5 min koos imikuga, eraldamine 6-12 tunniks ja 0,5 tunnine söötmine iga 4 tunni järel + tund pärast sündi koos, iga päev 5 tundi koos. Üldine QI 10p madalam, 40% kooliajaalguses tervise või arenguprobleemid. Väike sünnikaal <2500 g. Väga väike sünnikaal <1500 g, enne 32. gestatsiooninädalat. Äärmiselt väike sünnikaal < 1000 g, enne 28.ndat gestatsiooninädalat. REFLEKSID Moro refleks -6.k. kaob ( - ,
Üldist IQ nähakse enneaegsetel madalamana kui ajalistel. Kooliaja alguseks on 40% enneaegsetel mingisugused tervise või arenguprobleemid. Eestis tehtud enneaegsete uurimuses (2007.a) selgus: 5aastastena 35% täiesti terved; 45% kerge või mõõdukas tervisehäire ja 1/5 raske puue. Uurimus (2013.a): 2-aastasena enne 32 rasedusnädalat sündinud enneaegsetest 35% ei ole probleeme; 5% kognitiivse arengu; 10% kõne arengu mahajäämus; 1% kuulmisprobleemid. Scarr-Salapatek & Williams (1973) ütlevad, et enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist. Werner ja Smith, 1982, leiavad enneaegsete laste kohta, et poisid on riskitegurite suhtes tundlikumad. Siiski on kaitsvad tegurid: õnnelik perekond, asendushooldajate olemasolu, puudub pikk lahusoleks vanematest, piisav vanusevahe õdede-vendadega, vaesuse puudumine. Imiku kognitiivsed võimed 60ndatel leiti, et imikud on võimelised keskkonna stiimulitele vastama. Meeled