Kartes edasisi kommunismi triumfe asus Truman 1950. a. toetama Prantsusmaa võitlust Indo-Hiinas. 1950. a. paljastati NSVL-i heaks luuranud ja tuumasaladusi edastanud USA-Inglise luurevõrk. Tõusuteel olid Ameerika filmid, mis lõid USA-st pildi kui 'Unistuste maast'. Eisenhoweri (1953-1961) eesmärgiks oli ähvardav kaitsestrateegia, mitte vastulöök igale kommunistide sammule, seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt ka Vietnami sõtta, tema ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta enam kui 40 riigi kaitseks. J. F. Kennedy (1961-1963) oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on hiljem kahjustanud 1990-ndatel ilmsiks tulnud faktid armuafääridest ja väidetavast kombest end süstidega turgutada. Presidendina tahtis Kennedy midagi korda saata, mitte olla lihtsalt riigipea. Eesmärgiks oli
1950. a. paljastati NSVLi heaks luuranud ja tuumasaladusi edastanud USA-Inglise luurevõrk. Eisenhower (1953-1961, V) Pidurdamisdokriin asendati sõnades tagasitõrjumisdoktriiniga (roll back). Tegelikkuses väga karm ei oldud. Suuremat rolli pandi tuumarelvadele, kahandati väljaminekuid tavarelvastusele. Eesmärgiks oli ähvardav kaitsestrateegia, mitte vastulöök igale kommunistide sammule. Seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris
1950. a. paljastati NSVLi heaks luuranud ja tuumasaladusi edastanud USA-Inglise luurevõrk. Eisenhower (1953-1961, V) Pidurdamisdokriin asendati sõnades tagasitõrjumisdoktriiniga (roll back). Tegelikkuses väga karm ei oldud. Suuremat rolli pandi tuumarelvadele, kahandati väljaminekuid tavarelvastusele. Eesmärgiks oli ähvardav kaitsestrateegia, mitte vastulöök igale kommunistide sammule. Seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris
Reagani administratsioon kaalus snaiperrelvade saatmist Afganistaani. Neid oleks kasutatud Kabuli sisseimbumiseks ning Nõukogude kindralide ja kõrgemate sõjaväeametnike mõrvamiseks. Samas snaiperrelvade tarnimine võis rikkuda 1977. aasta pesidendi direktiivi mõrvade vältimise kohta. Siiski saadeti lõpuks relvad ära, aga ilma muu lisavarustuseta, mis olid väga olulised mõrvade sooritamiseks. Afganistaani operatsioon on Ühendiikide ajaloo üks suurimaid salaoperatsioone. Afganistaani sõjal oli karm ja negatiivne mõju Nõukogude Liidule. 1986. aastal ründas Nõukogude Liit uuesti Afganistaani, aga said sealt valusa vastulöögu uue tugeva relva näol nagu oli seda Stinger. Eelnevalt oli Punaarmee tugevaks küljeks üleolek õhus, aga tänu Stingerile lasti alla väga palju Nõukogude Liidu helikoptereid. Võidurelvastumine oli veel üks kaval lüke Ameerika Ühendriikide poolt kurnata Nõukogude Liitu
annaabi.ee 
