aasta 29. septembril, see kokkulepe oli lootuseks, et Tsehhoslovakkia ei satuks Hitleri võimu alla . Molotovi- Ribbentropi pakt ( Saksmaa ja NSV Liit )- 23- augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajne protokoll, milles piiritlesti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas. Komiterni- vastane pakt ( Saksamaa, Jaapan ) . Potsdami konverents ( USA, Suurbritannia, NSV Liit )- toimus 1945. aasta juulis-augutstis. Arutati Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. Josif Stalin - NSV Liidu partei-ja riigujuht. Osales Teherani, Jalta. Potsdami konverentsil.
Enamus soovib poliitikat B. Ma nõustun demokraatia põhimõttega: et ellu viidaks enamuse otsused. Seega nõustun, et viidaks ellu poliitika B. Mistõttu olen ma seisukohal: on õige viia ellu vale poliitika. 12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? 1) Võimalus, et süsteem õhutab väärtusetuid või ebasobivaid inimesi valimistel kandideerima--->võimude lahusus 2) Hääletaja võib anda alatu või pahatahtliku hääle--->Avalik hääletus, mitte salajne, siis on võimalik neid inimesi oma hääle eest vatutavaks pidada 13. Milles seisneb võimude lahususe idee? Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente sisaldus juba antiikaja filosoofide (Platon, Aristoteles, Polybios) teostes. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel.
Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis (system of checks and balances). 13. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Võimalus, et süsteem õhutab väärtusetuid või ebasobivaid inimesi valimistel kandideerima--->võimude lahusus. Hääletaja võib anda alatu või pahatahtliku hääle--->Avalik hääletus, mitte salajne, siis on võimalik neid inimesi oma hääle eest vatutavaks pidada 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? 1)Ühist huvi (ühiseid väärtusi) ei ole. Alusväärtused- milline peaks olema elu ühiskonnas - on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2) Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3) Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15
annaabi.ee 
