Järgnevalt püüangi lähemalt vaadelda Svidrigailovit ja tema saladuslikkust. Svidrigailov tegi romaanis väga ettearvamatu teo, nimelt enesetapu. Minu arvates on see selge näide sellest, kuidas inimene teeb järsku mõtlematuid otsuseid ehk tujude kontrollimatud, mille põhjuseid on tal isegi raske mõista. Minu kui lugeja jaoks tuli see tegu küllaltki ootamatult. Arvan, et ka Svidrigailov ise oli suures segaduses ega teadvustanud endale oma tegu. See hirmus otsus oli olemas vaid mehe saladuslikus alateadvuses. Mis aga üldse selle otsuse põhjustas? Arvan, et käesoleval juhul on süüdlaseks suur ja õilis tunne- armastus. Svidrigailov oli palju aastaid elanud koos naisega, kelle vastu tundis vaid tänutunnet. Armudes Dunjasse, Raskolnikovi õesse, leidis mees põhjuse, mille nimel edasi elada. Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam mõeldagi oma endise mõttetu elu peale ning tegi kõik selleks, et Dunja süda võita
See mees tegi romaanis väga ettearvamatu teo, nimelt enesetapu. Minu arvates on see selge näide sellest, kuidas inimene teeb järsku mõtlematuid otsuseid, mille põhjuseid on tal isegi raske mõista. Miski mehe südames lihtsalt häiris teda nii väga, et ta ei suutnud enam edasi elada. Minu kui lugeja jaoks tuli see suitsiid küllaltki ootamatult. Arvan, et ka Svidrigailov ise oli suures segaduses ega teadvustanud endale oma tegu. See hirmus otsus oli olemas vaid mehe saladuslikus alateadvuses. Mis aga üldse selle otsuse põhjustas? Arvan, et käesoleval juhul on süüdlaseks suur ja õilis tunne- armastus. Svidrigailov oli palju aastaid elanud koos naisega, kelle vastu tundis vaid tänutunnet. Armudes Dunjasse, Raskolnikovi õesse, leidis mees põhjuse, mille nimel edasi elada. Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam mõeldagi oma endise mõttetu elu peale ning tegi kõik selleks, et Dunja süda võita
Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus Alates avastamisest, räägiti Pluutost kogu aeg kui Päikesesüsteemi üheksandast planeedist, kuigi oli ka vaidlusi. Alguses anti Pluutole planeedi nimi, kuna arvati et see on sama suur kui Maa. Kui saadi teada, et see on kordades väiksem, jäeti planeedi nimetus alles, sest et ta oli ainus teadaolev suur objekt Kuiperi vöös, saladuslikus, komeetidest kubisevas tsoonis teispool Neptuuni. 1978. Aastal avastati Pluuto kaaslane, Charon, mille mass moodustab üle kaheksandiku Pluutost. Charon jääb Pluutost umbes 20 000 kilomeetri kaugusele, see on 20 korda lähemal, kui Kuu Maale, ning teeb ühe täistiiru ümber Pluuto kuue ja poole päevaga. Need taevakehad on täna oma lähedusele nii tugevas gravitatsioonilises ,,embuses", et on kogu aeg ühe ja sama küljega teineteise poole suunatud. Pluutolt vaadates püsib Charon
Kuna muusikarühm kuulus rügemendi peakorteri kompaniisse ja meid oli ikkagi fanfaari ja orkestriga kokku 120 meest, kes peagu alati olid n.ö. käepärast, siis kasutati meid tavaliselt julgeoleku üksusena lisaks samanimelisele sektsioonile. Selline seisus tõi endaga loomulikult kaasa palju vahtkondi koloneli peakorteri, tema isikliku korteri ja teiste ,,tuusade" julgeolekuks. Eriti väsitavad ja pingerikkad olid öised vahtkonnad kus tuli seista pimedas, võõras ja saladuslikus ümbruses, kust kostis võõraid lindude ja loomade häälitsusi. Vahel kukkus puudelt puuvilja või kookuspähkleid, igal hetkel võis dzunglist väljuda vaenulikke elemente, kuuli või käsigranaati. Tahtmatult vajus vahel siiski silm kinni, et järsku end üles ehmatada mingisuguse ebahariliku müra peale. Tihti oli kaugelt kuulda saladuslikke trummilööke ilma, et oleks saanud kindlaks teha kas need tulid mõnest pagoodast või oli hoopis tegemist terroristide signaalidega
annaabi.ee 
