Mõne iseloom on paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi sellest romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane üliõpilane Raskolnikov. Tema käitumise mõistmine on väga raske. Samas teiste tegelaste otsustele võin seletuse kergemini leida. Järgnevalt püüangi lähemalt vaadelda Svidrigailovit ja tema saladuslikkust. Svidrigailov tegi romaanis väga ettearvamatu teo, nimelt enesetapu. Minu arvates on see selge näide sellest, kuidas inimene teeb järsku mõtlematuid otsuseid ehk tujude kontrollimatud, mille põhjuseid on tal isegi raske mõista. Minu kui lugeja jaoks tuli see tegu küllaltki ootamatult. Arvan, et ka Svidrigailov ise oli suures segaduses ega teadvustanud endale oma tegu. See hirmus otsus oli olemas vaid mehe saladuslikus alateadvuses. Mis aga üldse selle otsuse põhjustas
Mõne iseloom on raamatus paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi käesolevas romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane Raskolnikov ise. Tema käitumise mõistmine on väga raske. Samas teiste tegelaste otsustele võin seletuse kergemini leida. Järgnevalt püüangi lähemalt vaadelda Svidrigailovit ja tema saladuslikkust. See mees tegi romaanis väga ettearvamatu teo, nimelt enesetapu. Minu arvates on see selge näide sellest, kuidas inimene teeb järsku mõtlematuid otsuseid, mille põhjuseid on tal isegi raske mõista. Miski mehe südames lihtsalt häiris teda nii väga, et ta ei suutnud enam edasi elada. Minu kui lugeja jaoks tuli see suitsiid küllaltki ootamatult. Arvan, et ka Svidrigailov ise oli suures segaduses ega teadvustanud endale oma tegu. See hirmus otsus oli olemas vaid mehe
teoseid vaadates Kes mõjutas: Katsushika Hokusai Tööd japonismi stiilis: Emile Zola portree, 1868a., Edouard Manet Portrait of Père Tanguy, 1887a., Vincent van Gogh 3. IMPRESSIONISM POSTIMPRESSIONISM NEOIMPRESSIONISM 4. SÜMBOLISM Üks kõige suurim kunsti suund. Tekkis Prantsusmaal 1870-80 aastatel ja siis levis ülimaailma. Arengu tipp saabus 19-20 saj. Piiril, eriti Prantsusmaal, Belgias ja Venemaal. Sümbolistid kasutasid sümboleid, vihjeid, saladuslikkust, mõistatuslikkust. Vaatleja peab kasutama fantaasiat, kujutama ette, tekitama peas analoogiaid. Sümbolistid oma teostes tahtsid näidata iga hinge elu, iga hinge ilu, tundeid, muresid. Süzeekunsti teemadeks: sünd, erootika, üksindus, irratsionaalsed tungid, spirituaalsus, surm, elu igavene ringkäik jm Esindajad: Pierre Puvis de Chavannes, Mihhail Vrubel Teosed: Vaene kalur, 1880a., Pierre Puvis de Chavannes Salome, 1876a., Gustav Moreau Karje, 1893a., Edvard Munch istuv deemon aias, 1890a
· Itaallased on impulsiivsed, romantilised ja temperamentsed. · Itaallaste intiimne distants (,,mugav kaugus" suhtlemisel inimestega) on üks väiksemaid Euroopas- alla 0,8 meetri. Itaallased haaravad kõneldes kaasvestleja käest, patsutavad õlale või turjale. Sõprussuhetes mehed kallistavad sageli. Tihtipeale võib märgata, et ärimees hoiab vestluse ajal oma kolleegi küünarnukist, millega rõhutatakse jutu saladuslikkust. 1 1 Kasutatud materjal · http://it.wikipedia.org/wiki/Italia · http://www.estemb.it/est/itaalia · http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia_keel · http://et.wikipedia.org/wiki/G8 · http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/italy/index_et.htm · http://wapedia.mobi/et/Kategooria:Itaalia_ajalugu · ENE · Tea Kirjastuse EE.
eesmärki- vabaduse saavutamist. Kuigi Dickens näeb Prantsuse revolutsiooni transformeerimise ja ülestõusmise sümbolina, annab ta mõista, et vägivallaga head ei saavutata. 6 Varjud ja pimedus Varjud domineerivad romaanis ja see loob halba eelaimust. Juba romaani algusest Jerry tuleb udust. Lucie ja Jarvis Lorry tutvumine toimub ruumis, kus põleb küünal ja nende varjud sulavad pimeduses. Selline atmosfäär lisab saladuslikkust Lorry missioonile Pariisis ja Manette vangistusele. Samuti varjudega Dickens avab inimese süda pimedamat poolt. Nagu näidatud peatükis "Öövarjud" iga inimene varjab tumedat saladust, mis ei näe kunagi päevavalgust. Varjud liiguvad terve romaani kestel. Kättemaksuhimuline Madame Defarge heidab varju Lucie ja tema lootuste peale,kui kirjeldas Lucied seismas valges lumes, Madame Defarget aga varjuna mööda valget teed mööda minemas. Lisaks, Madame Defarge kasutab dr
annaabi.ee 
