nullilähedane. Eestlased omakorda kinnitavad , et oleksid Läänemere ääres elades endale kuluuri otsinud või omandanud.Need on ainut oletused,ning me ei saagi kunagi teada kellel oli õigus,kellel mitte.Eesti asukoht on kultuuri omandamiseks väga hea,sest üle lahe asub Soome,loodesse jäävad Rootsi ja Norra ning itta Venemaa.Tänu kaubateedele on kultuuri levik mitmekülgne ja laialdane,nii et baltlaste argument on veidi liialdatud,eestlased ja lätlased oleksid ka ilma sakslasteta edasi eksisteerinud. Baltisakslased olid haritud ning uhked, kuid eestlased enamjaolt matslikud,harimatud.Oli vähe neid,kes julgesid sakslastele vastu hakkata.Sakslased vabastasid eestased orjapõlvest,mistõttu soovisid baltlased matsirahvalt austust ,lugupidamist.Tegelikult tõi vabaduse kaasa hoopis Prantsuse revolutsioon ning sakslased olidki need, kes meile orjapõlvele aluse panid. Suur kultuuriand,mis on osaks saanud kõigile Läänemere ääres
Väidetakse, et sakslased tõid meile kultuuri, aga tegelikult eestlased ise otsisid endale kultuuri. Kui sakslaseid poleks tulnud, ega me kultuurist ilma poleks jäänud. Eesti asub läänemere kaldal, küll oleks kultuur tulnud Skandinaavia riikidest või Taanist. Baltlased väidavad, et nad tõid protestantismi meile, aga tegelikult said nad said nad protestantismi osaliseks samamoodi nagu meie, väljaspoolt saanud. Nad lihtsalt kandsid seda edasi. Protestantis oleks tulnud ka ilma sakslasteta, kuna see oli vool mis levis üle maailma. Baltlased kinnitavad, et nende tööga kuulutati meie maal välja isikuvabadus 1819, varem kui kuskil Venemaal. Tegelikult saime vabaduse täna Prantsuse revolutsioonile. Sakslased küll harisid eestlasi, mis oli hea. Baltlased on selle jutuga ülepingutanud, kui väidavad, et ilma nendeta meid ei oleks eksisteerima jäänud. Eestlastel on suur tahtejõud, et saada kätte, mida tahetakse.
aasta veebruarist kuni septembrini keskpaigani suuresti tänu Eesti üksustele, kuid mitte ainult. Punaväe suurte jõududega ette võetud mitmekordsed pealetungid jäid kõik seni tgajärjestuks, kuni Saksa väejuhatus otsustas Eestist taanduda ja algas Saksa vägede üldine tagasitõmbumine. See salaja ette valmistatud taandumine tabas ootamatult sõjakeeris suurte raskustega loodud Eesti sõjaväge. Lõpetuseks, olid 1944.aastal rahvuslikult meelestatud eestlases ka ilma sakslasteta võidelnud bosevike uue sissemarsi vastu. Selleks ajaks oli eestlastele saanud põhimõtteliselt selgeks, et ega natsiideoloogia polnud ka oluliselt parem bolsevike omast. Tõsiasi oli, et Saksamaa oli selleks ajaks sõja peaegu kaotanud.
annaabi.ee 
