sajandil. Köleri poolt Jakob Hurdale saadetud kirjas tõstatatud teema oli aluseks Carl Robert Jakobsoni "esimeses isamaakõnes" 1868. aasta oktoobris Tartus toodud teesidele, mis tegid Eesti ajaloo hindamises põhimõttelise muudatuse, muutes senise baltisaksa ajalookajastuse: kui varasemas käsitluses valitses Eestis enne sakslaste tulekut 13. sajandi alguses metsik ja barbaarne aeg, siis Jakobsoni järgi oli Eestis kuni sakslasteni "valguseaeg", millele pärast vallutust järgnes mitme sajandi pikkune "pimeduseaeg", mis alles ärkamisajal on muutumas "koiduajaks" uue vabaduse perioodiks. Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige.
Poola valitsusega ei sõlminud ei natsid ega sovetid mingit rahulepingut. Rahvaarvult ligi 30 korda ja pindalalt üle kaheksa korra Eestist suurem Poola lakkas olemast. Stalin ja Hitler ei alustanud ühegi sõjaliselt löödud riigi valitsusega läbirääkimisi. Meie saatus olnuks tingimusteta kapitulatsioon ja 50 000 60 000 sõjavangi. Kui kaugele oleks türann läinud oma kättemaksus vastuhakanud rahvale, jäi õnneks nägemata. Ent see, mida tegi Stalin sõjavangidega poolakatest sakslasteni , pole kellelegi saladus. Kindlamast kindel, et need eestlastest relvakandjad, keda poleks maha lastud, oleksid Venemaale vangilaagritesse saadetud. Aga sõjavangide pered, sõjakurjategijateks tembeldatavad tsiviilelanikud... Mul on kuri kahtlus, et pärast kaotusega lõp-penud vastupanu oleks Eestist küüditatute hulk ületanud kümme või rohkemgi korda nende inimeste arvu, kes viidi Siberisse esimeses sovetlikus suurpuhastuses 1941. aastal.
seetõttu saksa tulejuhtidele selgelt näha. Sakslased avasid tankide pihta tule enne kui need jõudsid oma positsioonidelt lahkuda. Lisaks selgus, et sakslaste kuulid suutsid Schneider CA 1 soomust raskusteta läbistada. Bensiinipaagid, mis asusid kuulipildurite kõrval muutsid tanki aga tuleohtlikuks. Kokku läks lahingusse 121 tanki, millest muudeti liikumisvõimetuks 81 tanki ning nendest 56-te polnud võimalik remontida. Kuigi osad tankid siiski jõudsid sakslasteni oli rünnak üldiselt katastroof. Samal ajal said ka sakslased tankide vajalikkusest aru ning sakslased asusid oma versiooni välja töötama. Sarnaselt prantslastele üritati kasutada Holti traktori roomikut ja Steiner, Saksamaa esindaja Holti kompanii juures kutsuti nõuandjaks. Esialgu pidi see kaaluma 30 tonni, suutma kanda kahte kahurit, ees ja taga ning kuulipildujaid külgedel või relvastamata 4 tonni laskemoona. Masin pidi arendama kiirust kuni 12 km tunnis. 1917
annaabi.ee 
