kehtis 4 aastat. Vaenutsemine oli keelatud neljapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni. Kohad, kus oli keelatud vaenutsemine, rahukohad: kirik, kabel, klooster, kodu, veski, maantee. Keeld võis puudutada ka isikuid: vaimulikud, kuninga ametnikud, kuningas, kuninga kaaskond. 18 7. Kodifitseeritud tavaõigus. 1224-1230 a. koostatud õigusraamat alamsaksamaal e. Saksen Spiegel, saksi õiguspeegel. See oli esimene kodifitseeritud tavaõigus. Kogutud süsteem, üksikaktid, suulised normid, laiali pillatud normid, mida oli vaja kokku panna. Koostas vürsti nõunik. Autor kirjutab, et õigust ei salli keegi, kuid ta peab olema nagu peegel, kust peegeldub tagasi hea ja halb. Siit siis nimetus saksi õiguspeegel. Levis üle Saksamaa, Hollandi, Belgia ka Baltikumi. See sisaldas tsiviilõigus norme ja kriminaalõigus norme. Kuriteod, tapmised, kehavigastused jt
pärit Inglismaalt 1628 (Petition of Rights), 1647 (Agreement of the People), 1679 (Habelas Corpus Akt), 1689 (Bill of Rights). USA 1776 (Virginia Bill of Rights), (1787), 1791 (The Federal Bill of Rights). Prantsusmaa 1789 (Inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon), 1791 (võeti Prantsuse põhiseaduse osaks see deklaratsioon). Saksamaa (ei olnud ühtne riik, olid üksikud väikeriigid, mis hakkasid vastu võtma oma põhiseadusi) 1816 (Saksen-Weimar), 1849 (Pauluse kiriku põhiseadus see ei jõustunud kunagi). Arengult veidi aeglasem, kui mõtleb oma teod läbi. Eesti 24.veebr 1918 (Iseseisvusmanifest), 1920 (Põhiseadus jõustus). d. Sotsiaalsed põhiõigused. Teoreetilised lähtekohad Christian Wolff, Johann Gottlieb Fichte. Riik peab ka midagi positiivset tegema, ultralibertaalsusele astuti vastu. Lorenz von Stein
65 orkestrid Bi-Ba-Bo, Red Hot Ramblers 127 ja Merry Pipers, suviti 1937 ja 1938 128 vähendatud Kuldne 7 (Ojakäär 2000: 160). Andmeid on leidunud siiski kolme 1930. aastatel Haapsalus tegutsenud kohaliku orkestri kohta: kümnendi esimesel poolel on ürituste reklaamides seitsmel korral mainitud kohaliku Kaitseliidu Mifa-Band’i 129 , Lääne Elu andmetel tegutses 1932. aastal “Kuursaali jazz-orkester hra N. Saksen’i juhatusel” 130 ja 1930. aastate teisel poolel (täpne tegutsemisaeg teadmata) eksisteeris Haapsalu Jahtklubi 13-liikmeline orkester (Ojakäär 2000: 209). Kahe esimese kohta ei ole mingeid täpsemaid andmeid leida õnnes- tunud, viimasest on säilinud foto (vt foto 44), millelt selgub ka orkestri pilliline koosseis: viiul, 2 saksofoni (as, ts), 2 trompetit, susafon, 4 akordioni, klaver, kitarr ja trummid, mis on
annaabi.ee 
