välispoliitika. Natsionaalsotsaialism Saksamaal. Weimari vabariik- Riik oli demkraatlik, ametlik välispoliitika rahumeelne. Palju erakondi, valitsus kriise, Relvi toodeti(versailles' rahu keelas) Venemaal, USA aitas laenudega. Dawesi plaan.NSDAP-Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Müncheni õllekeldri puts- Hitleri algatusel, algatati mäss mis suruti kiirelt maha, Puna särklased- rünnak rühmad peksid kommuniste. Mein Kampf-raamat hitlerilt. Hitleri põhiideed- Suur- Saksamaa, saksaste ühendamine ühte riiki, Versaills' rahu tühistamine. Demokratilikud riigid.Rassiline puhtus. KRISTalliöö-10.nov.1938.a. saadeti laarisse, rassism-mustlaste, homode ja vaimuhaigete suhtes. PIKKAde nugade ÖÖ- SA juhtide tapmine 1934. e. puhastus omadeseas. SS- natsipartei kitsevägi, eliit(natisde eliit)´+relva SS osa sõjaväes. GEStapo- Julgeolek. nukimise hirmutamise otganisatsioon. Salapolitsei.Hitlerijugend-Noorteorgan. kõike tuntum. HITLER JA
1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor 1941 aug-Atlandi harta. Roosevelt ja Churchilli. Taastada okupeeritud riikide iseseisvus. 1942-43-Suur tähtsus liitlaste õhusõjal saksa vastu. 1942 19.nov-NSV piiras sisse Saksa 6. armee 1942 nov-Saksa Itaalia väed suruti tagasi Tuneesiasse 1943-Teherani konverents. Lääne riigid tegid Stalinile järelandmisi tunnistades NSV 1941a piire. 1943 2.veeb-Saksaste kapitulleerumine. 1943 5.jul-Kurski kaarel toimunud pealetung, mille sakslased kaotasid 1943 3.sept-Ameerika ja Briti vägede maabumine Itaalias 1944 6.jun-Lääneriikide sõjajõud Põhja-Pra Normandias 1944 22.jun-NSV pealetung Saksale 1944 sept-Soome NSV vaherahu, S väljus sõjast 1945veb-Jalta konverents-Stalin, Churchill, Roosvelt-ÜRO 1945 2.apr-Berliini kapitul 1945 8.mai-Saksa kapitul. 1945 17.juul-2.aug-Potsdam-Saksa jaotati USA, Pra, Briti, NSV vahel 1945 6
kultuurielu ja sõjaväe üle 3) Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-ja käsumajandus. 4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele. Stalinistlik NSV Liit · Stalini kontroll oli sõja ajal ÜK üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ÜK-d pidevas hirmuseisundis. · Tugevnesid repressioonid (arreteeriti saksaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal kuuditati 5,5 miljonit inimest) · Gulag-is oli vangilaagrite võrgustik. · 1945. A moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumaj 60% sõjaeelsest. Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. 1946-1947 aasta põua tagajärjel surid Moldaavias ja L-Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga. Võitlus läänestumise vastu
võis tõmbuda Aprillis lõid sakslased seda taktikat kasutades tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'I vahel, Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle'I järgi läks see lahing ajalukku Nivelle'I tapatalgutena November-detsember, inglaste rünnak Cambrai all - uudse taktikalise võttena jätsid inglased ära suurtükitule ettevalmistuse ning tungisid varasemast rohkem tanke kasutades saksaste kaitseliinist läbi, suunates alles seejärel suurtükitule sakslaste pihta, sakslastel õnnestus paanikast hoolimata läbimurre peatada Saksa väejuhatus otsustas kergendada vankuva Austria-Ungari olukorda ning anda hoop Itaalia vägedele Oktoobris Caporetto all alanud pealetungi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa (rivist väljas üle 300 000 Itaalia sõduri, neist 265 000 vangis)
1915 aasta alguses võitluseks Türgi rindel hakati armeenia pataljone tegema. 1915 tuldi taaskorda tagasi vanade ettepanekute kaudu, kasutada neid läti kaitseks, jätkubalt edutult. Sakslaste esimene suurem pealetung, kui vallutasid Kuramaa leidis aset mais 1915. Vene väe juhatus oli segaduses ja põgenesid. Miitavi ei suuda miski päästa, segaduses venelased viisid Miitavi alla Dünamunde kindluses paiknenud maakaitseväe pataljonid, juhuse tahtle need kaks pataljoni panid seisma saksaste edasiliikumise Miitavi suundas. Andsid venelastele aega. Läti ajakirjandus haaras sellest kinni. Eriti aktiivselt Peterburis tegutsesid 4 riigiduuma saadikud J.Zalitis ja J. Goldmanis. Alles saksalaste uus pealetung mis algas juulis ja jõud Kuramaa vallutamisega 1. aug 1915 andis vene põhjarinde ülemjuhataja Aleksejev ja lubas moodustada vabatahtlikest kaks Kütipataljoni. Moodustati läti küti väe osade organiseerimis komitee , kuhu tõusid ette ossa see
annaabi.ee 
