Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"saksastatud" - 3 õppematerjali

Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust
6
doc

Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust

Kardeti , et nad lööksid väga kiiresti neid maha, kui nad oma mõisadesse elama läheksid. Seega räägitakse kahest erinevast maailmast. Oli sakslaste maailm, mis eestlastele oli täiesti suletud, ja oli eestlaste maailm. Sakslased tegid aga ränga vea, mis alles 19 saj avastati. Saksastamist ei hakatud tegema, sisuliselt eraldati kõigest väest eestlased saklaste maailmast. Saksad elasid linnades või oma linnustes ja eestlased oma maal , sest nende jaoks olid linnad suletud. Ei saksastatud, sest arvati, et eestlased ei ole võimelised nii kõrget keelt nagu saksa keelt ära õppima ja kardeti, et eestlased on siis samaväärsed sakslastega. Sakslased seega õppisid ära maakeele. 19 saj nähti, et see oli viga, kuna kui siis taheti saksastama hakata, avastati, et eestlus on juba väga tugevalt välja kujunenud Eesti talupojad. 13saj eestlasi ei pärisorjastatud. Tegelikult 13 sjandil olid eestlased veel vabad isikud.

Ajalugu → Ajalugu
83 allalaadimist
Eesti ajaloo historiograafia
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

On võimetud korralikult oma majas korda sisse panema, tahtis seda viia sinna, kus saadakse ilma nendeta hakkama. Autor lahkus, sellega tipnes pressisõda. Schirreni suhtumine eestlaste-lätlaste suhtes alahindav ja üleolev, parim, mida teha aidata kaasa saksastumisele, osa saamaks nende kultuurist. Schirren 1863 pidas kõne, milles märkis estofiili tegevusena mitteolulisust ja valeks, et kirjutab neile parem saksa keele õpik ja garanteerida, et saaks paremini saksastatud. Õpetatud Eesti Seltsi esimehena pidas selle kõne. Liivimaa maapäeva algul jutulus, et eestlased-lätlased kiiremini Saksa poole üle tormata. Seda pidasid slavofiilid riigivastaseks. Schirren kui baltisaksa ideoloog, eesti-läti vaenlasena kujutatud. ,,Antwort..." loeti palju ja sellest lähtuti palju. Liivimaa rüütelkonna stipendium alguses, et jätkata arhiiviuuringuid. Schirreni materjalid järjest enam Põhjasõjaga seotud

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Generalplan Ost- 16. juulil 1941 tutvustas Hitler riigi ja sõjaväe kõrgemale juhtkonnale tulevast idapoliitikat. Ta selgitas, et Baltikum, Koola poolsaar oma niklileiukohtadega, Nõukogude Liidu läänealad, Alam-Volga maad, Bakuu naftamaardlad ja Krimmi poolsaar liidetakse Saksamaaga. Sundasumisele läinuks saksastamiseks kõlbmatud, seega “alama rassi” inimesed, sihtkohaks olid plaanitud Venemaa ida-alad. Neist aladest oleksid hiljem pidanud saama Saksa kolooniad. Kojujäetud oleks saksastatud. Generalplan Ost oleks käivitunud kohe pärast võitu Venemaal, kui kolooniateks ettenähtud alad oleks hõivatud ja sõjaväevedudest ülekoormatud raudteed vabanenud Samas vaieldakse, kas generalplan oli ikka pärisel, või oli see lihtsalt mingi idee. Öeldakse, et seda ametlikult ei kinnitatud ja dokumenti ennast pole ka leitud. Haldusaparaat: sõjaväevõimud, tsiviilvalitsus (riigikomissariaat Ostland, kindralkomissariaat Estland, piirkonnakomissarid), Eesti Omavalitsus; kohalik haldus

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun