1930. aastail oli 3644%. 1938. aastal läks ekspordiks 28% põllumajanduse kogutoodangust. 1936. aastal olid Eestil väliskaubandussidemed rohkem kui 100 maaga, ülekaalukalt olid esikohal Suurbritannia ja Saksamaa, kus Eesti või ja peekon oli nõutud kaup. Kahekümne aastaga võitles Eesti endale kindla koha rahvusvahelistel turgudel. 6 Kultuur Eesti iseseisvumisega elavnes kiiresti saksastamis- ja venestamissurve alt vabanenud kultuurielu. Lühikese ajaga sai eesti keelest euroopalik kultuurkeel, mis pakkus väljendusvõimalusi kõigil elualadel: kõrgemast sõjaharidusest ilukirjanduse või teaduslikest baasuuringutest õigusloomeni. Oma rahvusriigi loomiseni jõudnuna tekkis eestlastel tegelik võimalus teostada Jakob Hurda poolt ärkamisajal välja öeldud mõte: "Kuna me ei saa kunagi suureks arvult ega jõult, peame saama suureks vaimult." Rahvuslik kultuur
rast infot.Raadio ja kino oli v?ga hea variant, sest nendega sai kohe miljoneid inimesi m?jutada, ilma et poliitikud peaksid isiklikult neid n?gema v?i nendega kohtuma.Riigialamate meelsust v?is suunata k? ikjal:t??l, kinos,kodus ,t?navatel jne.Edastatud info v?is olla k?ll t?de, kuid sageli oli see ka poolt?de v?i t?iesti vale. Kultuurielu Eestis kahe maailmas?ja vahelisel ajal Eesti iseseisvumisega elavnes kiiresti saksastamis- ja venestamissurve alt vabanenud kultuurielu. L?hikese ajaga sai eesti keelest euroopalik kultuurkeel, mis pakkus v?ljendusv? imalusi k?igil elualadel k?rgemast s?jaharidusest ilukirjanduseni v?i teaduslikest baasuuringutest ?igusloomeni. Riik aitas kultuuri arengut rahaliselt ning toetas kultuuriasutusi ja ?hinguid.Kirjanikud, sportlased, heliloojad ja teised said preemiaid ja stipendiume.T?nu tehnika arengule asendusid ?hek?lgsed vene ja saksa kultuurim?jud inglise, prantsuse,
· Saata parlament laiali · Kinnitada ametisse valitsus jms. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valiti rahva poolt, Riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget osaliselt määrati ja osaliselt valiti. Parlamendi õigusi piirati, võrreldes 1920.a põhiseadusega. 1938. veebruaris toimusid Riigikogu valimised- moodustati Rahvarinne. 24.aprillil 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendik Konstantin Päts'i. 2.5 Kultuurielu Eesti iseseisvumisega elavnes kiiresti saksastamis- ja venestamissurve alt vabanenud kultuurielu. Lühikese ajaga sai eesti keelest euroopalik kultuurkeel, mis pakkus väljendusvõimalusi kõigil elualadel kõrgemast sõjaharidusest ilukirjanduseni või teaduslikest baasuuringutest õigusloomeni. Jõudnud oma rahvusriigi loomiseni, tekkis eestlastel tegelik võimalus teostada mõte, mille oli välja öelnud Jakob Hurt ärkamisajal: ,,Kuna me ei saa kunagi suureks arvult ega jõult, peame saama suureks vaimult."
annaabi.ee 
