Kullassepp Poiss, keda meister tahtis enda juurde õppima võtta, pidi kõigepealt oma ehtsat ja õiget päritolu sünnikirjaga tõendama. Meister, kes sünnitunnistusele tähtsust polnud omistanud pidi maksma raele trahviks 6 loodi puhast hõbedat. Et õpipoissi võta, pidi aga kullassepp ise olema vähemalt kaks aastat meistrina töötanud. Selleks et Tallinnas kullasseppaks saada, pidi põlvnema vabadest kristlikus abielus saksasoost vanematest. Poisi võimete selgitamiseks oli ette nähtud neljanädalane katseaeg meistri majas: õpiaeg kullasseppaerialal oli üks pikemaid. See vältas 7-10 aastat. 17 sajandil määras õpiaastad meister. Kui õpipoiss oli oma kohustused meistri ees täitnud, sai temast sell. 1635.a allutati ka Tallinna kullasseppasellid rännukohustusele, millest vähemalt neli aastat tuli veeta Saksamaal.1826 aastast vaid vene impeeriumi käsitöökeskustes.
võrduslik ühiskond, kuid ka mitte arengumaa, kus keskklass peaaegu puudub. Eestis erinevalt teistest riikidest on ebavõrdsus vähenenud, mitte kasvanud. (ühiskonnaelu tasandil: sooline, rahvuslik või rassiline, regionaalne) 2. KESKAEGNE JA VARAUUSAEGNE ÜHISKOND (ühiskonda valitseb väikesearvuline ikas eliit - aadlikud,linnakodanikud, keskklass nõrk, valdav osa elab vaesuses - talupojad ja vaesed linnakodanikud, eestis 19.saj alguses balti-saksa aadelkond, saksasoost linnakodanikud, eestlased vaesed talupojad) VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND (19.saj, 20.saj algus, kesklassi osakaal suurenes, enamus siiski alamklass - töölised, töölisklass, suured majanduslikud lõhed, arengumaad Ladina-Ameerika) TÄNAPÄEVA ARENGUMAAD TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKONNAD 3. Sotsiaalne mobiilsus - liikumne ühest ühiskonnakihist või klassist teise. Avaldumisvormid horisontaalne ja vertikaalne. Horisontaalne mobiilsus on liikumine
"Romeo ja Juliaga". Armunute vahel tekib arusaamatus, mis saab lahenduse alles siis, kui üks neist on surnud. Suure armastusega kipubki kirjanduses kaasnema suur tragöödia. Huvitav, miks kurva lõpuga armastus nii autorite kui lugejate jaoks nõnda köitvalt mõjub, kui päriselt ei taha keegi armastuse kätte ära surra. Sarnaselt Shakespeare'ile on ka Tammsaare tõmmanud noorte vahele piiri, millest üle ei lubata astuda. Tütarlaps on endisest kõrgest saksasoost, poiss on lihtne eestlane. Nende vahel seisab neiu vanaisa, kelle uhkus ei luba armunutel paari heita. Ka selles teoses on kujutatud ainult noormehe poolt, kes arvab, et tunded olid ühepoolsed. Alles lõpus selgub tõde, kui ka Erika sõna saab. See lugu oleks võinud õnnelikult lõppeda. "Titanicu põhjaminekut" oli mul juba tervikuna raske analüüsida, seda keerulisem on leida teosest armastust. Poeem räägib ju hoopis armastuse vastandist kaosest. Ehk sellest
) PÕHJUSED: Talurahva koormised kasvasid. Mõisnikud hakkasid oma maamõisadesse elama asuma. KÄIK: 23.04.1343 - öösel algas Harju- ja Virumaal. Suvel jõudi Lääne-Eestisse ja Saartele. Harjus hakkas esimesena, sest see piirkond oli kõige varem läänistatud. Jüriöö valiti ülestõusus alguseks, sest sellel päeval oli eestlastel tavaks tuld teha. Siis ei osanud sakslased tuld, millegi märguandeks pidada. Märguande peale rüüstasid eestlased Harju-Virus mõisu ja tapsid kõik saksasoost inimesed. Padise kloostris tapeti 28 munka. Eestlased valisid omahulgast 4 kuningat ja kõik eestlaste väed koondusid Tallinna alla. Orduväed olid samal ajal Pihkva all sõjakäigul. Ordu juht B. von Dreileben pöördus kiiresti Eestisse tagasi. Eestlaste 4 kuningat kustusti läbirääkimistele. 6 04.05.1343 - Paides toimunud läbirääkimistel tapeti eestlaste kuningad. Eestlased palusid abi Rootsi
annaabi.ee 
