üksmeelselt tegutsenud Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetast ka oma kaastööde saatmise Sakalale. Lisaks pingestusid Hurdal suhted ka oma saksalastest ametikaaslastega, kes eestimeelset kirikuõpetajat boikoteerisid. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ja võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös saksalastega. Tugevnes ka keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Valitsusringkonnas olid esialgu näinud eestlaste rahvuslikus ärkamisev astujõudu baltisakslastele. Seetõttu ei peetud ,,talupojarahva" eneseleidmist ohtlikuks. Kuid peagi suhtumine muutus. Sellele aitas kaasa ka sisepoliitilise olukorra pingestumine lpgu impeeriumis ja mässumeelsuse kasv. 1882. aastal suri ootamatult Jakobson. Tema surm oli oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele, kuid vastuolusid see siiski ei lõpetanud .
koos ridalaste ja rävalastega. Rünnak ebaõnnestus, kuna langeti appitulevatele sakslaste rünnaku alla ja oldi sunnitud taanduma. Saarlaste laevad jäid vaenlastele saagiks. 1211. ja l212. aasta talvel tabasid liivlasi ja latgaleid katk ja naljahäda. Suure suremuse tõttu muutus sõjategevuse jätkamine üha raskemaks. Hakati pidama läbirääkimisi rahu sõlmimiseks. 1212. Aastal sõlmiti rahu eestlastega. Piiskop Alberti naasmise järel Saksamaalt hakati ka saksalastega rahukõnelusi pidama. Need toimusid Toreidas. Pärast pikki läbirääkimisi sõlmitigi rahu kolmeks aastaks ja sellega lõppes muistse vabadusvõitluse I periood. Toreida vaherahu pearaskus langes kahele maakonnale - Ugandile ja Sakalale. Toreida vaherahu lõppes 1215. aasta kevadel, kuid juba enne seda korraldasid sakslased suure sõjakäigu Läänemaale Ridalasse. Sakslased tõid põhjenduseks, et rahu oli sõlmitud vaid uganlaste ja sakalastega. Ridala elanikele tuli rünnak nii
Jakobson. Jannsen ja Eesti Postimees muutusid baltisakslaste suhtes sallivamaks, Jannsen eemaldas kaastööliste hulgast Hurda ja Jakobsoni. Varsti hakkas tekkima järjest rohkem probleeme ka Hurda ja Jakobsoni vahel. Jakobson ja “Sakala” Uut hoogu sai sisse Aleksandrikooli liikumine, põllumeesteseltsid. 1878 alustas ilmulist uus ajaleht Sakala. Tegemist oli selgelt poliitilise sisuga ajalehega, sõnastas poliitilise ja majandusliku programmi. Eesmärgiks olid saksalastega võrdsed õigused eestlastele. Sakala pealkiri oli juba ladina kirjaviisis, mitte fraktuuris. Sakalal oli tellijaid umbes 3500, levis nii Liivimaal kui Eestimaal. Esialgu ka Hurt avaldas oma kaastöid, aga Hurda ja Jakobsoni vahel tekkis üsna peatselt ületamatu probleem, nimelt kui Jakobson kritiseeris baltisaksa ülemkihte ja Balti erikorda, siis sellest kriitikast ei jäänud puutumata ka baltisaksa pastorid. Ka Hurt ise oli teravas konfliktis