teostamise katsetega ja püüetega, hakkasid vähehaaval ilmsiks tulema päris isesugused uuendus-liikumise avaldised, mis jätsid kõrvale katoliku kiriku reformipüüded. Uueks liikumiseks oli usupuhastus. Saksamaalt tungisid tema mõjud ka Vana-Liivimaale, kujundades siin uusi koldeid suuremates linnades Tartu ja Tallinn. Suurematest linnadest levis liikumine väiksematesse ja viimaks nõrgemal kujul ümbritsevale maale. Tallinnas olid esimesteks saksakeelseteks jutlustajateks Johan Lange Niguliste kirikus ja Zacharias Hasse Oleviste kirikus. Usupuhastus suurendas vastuolu, sest evangeeliumiusu jutlustajad astusid katoliku kiriku vaimlukkude ja eriti munkade vastu. Teine usupuhastuse liikumise keskkoht eesti alal oli Tartu. Tartu piiskop Johannes IV Blankenfeld püüdis seda liikumist valju käega piiskopkonnast eemale hoida. 1524 tuli Tartusse Hermann Marsow, kes oli esimene Lutheri otsene õpilane Liivimaal. Tema jutlused
23.veb. 1918.a. kuulutati Pärnus välja Eesti Vabariik 24.veb. 1918.a. tehakse seda ametlikult Tallinnas 11. Millised olid Eesti iseseisvumise olulisemad eeldused?(4) Rahvuliku haritlaskonna teke Eestlaste majanduliku jõukuse kasv Rahvuslike liidrite esiletõus (Päts, Tõnisson) Osalemine omavalitsuse juhtimises 12. Millega paistsid silma Saksa võimud Eestis, 1918.a. okupatsiooni ajal? Nad muutsid koolid saksakeelseteks Viidi välja toiduained ja varud, et ei saaks sõdida Eesti seltsid ja erakonnad keelati Eesti rahvusväeosad ja Omakaitse saadeti laiali; mitu tuhat arreteeriti, mitmed juhtivamad Eesti tegelased sh. peaminister Päts saadeti Ida-Preisimaale vangilaagrisse. 13. Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks? Ei saa nimetada kodusõjaks, sest seda püüti näidata kodusõjana (Venelaste poolt)
· Ajakirjandus allutati tsensuurile · Laiali saadeti rahvusväeosad ja Omakaitse · Vangistati poliitilisi liidreid (nt K. Päts), üle 200 inimese hukati (nt J. Vilms) · Eestist hakati välja vedama vilja, kartulit, loomi, metsa, tehaste sisseseadet jne. Selle tulemusena kasvas tööpuudus, tõusid hinnad, langes elatustase, seati sisse kaardisüsteem elanike varustamiseks toiduainetega (nt 50 g leiba päevas) · Algas saksastamine. Saksakeelseteks muudeti asjaajamine ja koolisüsteem. · Baltisakslased üritasid luua vormiliselt iseseisvat, kuid Sx-ga tihedalt liitunud Balti hertsogiriiki. Kuna Sx valitsus kahtles selle mõttekuses, venis riigi loomine pikale ning ametlikult kuulutati uus riik välja alles 1918.a novembris Riias, kuid I MS lõpp jõudis kätte ja hertsogiriik likvideeriti. · Eestlased võitlesid Sx okupatsiooni vastu passiivsete (st mitte relvastatud) vahenditega. Peideti
annaabi.ee 
