Toulouse-Lautreci töödes on palju irooniat, selle prast et ta oli pärit kuulsast aadli perest kuid juba lapsena jäi ta lonkavaks ja küürakaks. Toulouse-Lautreci kujutas kõige sagedamini oma töödes kabareedes ja igasugustes kahtlastes kohtades nähtud inimesi. Eesti kunstis pallaslased on need kes kuulusid pallase kunstiühingusse. ART NOUVEAU e. juugend Art nouveaun pärineb prantsuse keelest ja tähendab uut kunsti. Juugend aga saksakeelest ja tähendab noorust. Elektika on erinevate stiilide mehaaniline või kunstitaotuslik ühendamine. Prerafaeliidid olid W. Morris, D.G. Rossetti, E. Burnei-Jones.Sest nad eelistasid enne Raffaeli valitsenud lihtsat stiili. Juugendistiili alusepanijaks võib nimetada W. Morrist. A. Beardsley viljeles puulõikamise kunsti. G. Eiffeli projekteeritud torn oli alguses ''kole skelett'' kuid nüüd on see Pariisi sümbol. Eriliselt juugendlik on Barcelona. A
ühiskonna sotsiaalset korraldust. Pietistid aga seletasid hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ja nägid väljapääsu usuvagaduses. Nende õpetus pani kirikus rahva nutma või õhkama. 5) Rahvaharidust edendasid algul pastorid, siis koolmeistrid. Koolikorraldusega (7-12 a lapsed olid kohustatud koolis käima) käidi mõisatesse rajatud rahvakooli, koduõpetus oli laialt levinud. 6) Populaarsed olid õhukesed rahvakalendrid, juturaamatud olid mugandatud tõlked saksakeelest. Loeti ka nõuanderaamatuid. 20. Balti erikord ja keskvalitsus Kindralkubermanguvalitsus - tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Hoolekandevalitsused - tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. 2. Provintsiaalseadustik - aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. 3
Poolt- ja vastuargumente: juba rohkem kui 100-aastane traditsioon, muutmine tekitab segadust. Eestlased ei eristu teistest rahvastest, iga iseseisev rahvas kasutab oma nimesid, traditsiooni säilitavad vanadel talunimedel põhinevad perekonnanimed. Suurem osa nimemuutmisi toimus 1934-36: kokku u 75 000 otsust, hõlmas 210 000 isikut. Emakeele selts andis välja soovituslikke nimestikke. Palju liitsõnalisi nimesid, mis olid tüüpilised eestistatud nimedele. Sageli tõlgiti saksakeelest eesti keele. Sagedad olid ka mugandused. Eestistajad püüdsid seda tavaliselt vältida. Perekonnanimesid 40 000 v 50 000.Rahvastikuregistris 147 000 nime, u 1/3 unikaalsed. Perekonnanimede päritolu: Kohanimed, mis sageli talunimed, ka üldtuntud kohanimed Isikunimed, vahel tulnud ka talunime kaudu Loodusest Ametinimetused Lingvistiliselt vaadeldes enamik substantiivid, on ka adjektiive. On ka verbe ja pronoomeneid.
annaabi.ee 
