Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sakramento" - 3 õppematerjali

Jõgede toitumine ja veerežiim
32
ppt

Jõgede toitumine ja veerežiim

Rein LääneEuroopa jõgi Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest ·Toitub aastaringselt peamiselt sademetest ·Reini(Baseli jaam) hüdrograaf · Kongo jõgi Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes Toitub peamiselt sademetest AMAZONASE vooluhulk Niilus maailma pikim jõgi Saab alguse mäestikust Läbib mitut kliimavöödet Voolab kesk ja alamjooksul tasandikul Toitub peamiselt sademetest Tiber ja Sakramento asuvad vahemerelise kliimaga piirkonnas Toituvad talvistest sademetest Tiber saab alguse Suvel on väga madal veeseis Apenniinidest Talvel vihmasadude tõttu on kõrge veeseis, mis võib põhjustada üleujutusi Tigris( Bagdad)kõrbeja poolkõrbevööndi jõgi Algab Türgi kaguosa mägedest, kesk ja alamjooksul voolab Mesopotaamias settelisel tasandikul. Toitub sademetest

Geograafia → Geograafia
68 allalaadimist
Jõgede veerežiim
23
pptx

Jõgede veerežiim

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/3/30/Jenissei.png Kust see vesi järsku tuli? Jenisseis on kõige rohkem vett ehk suurvesi juunis Suurvesi tekib lume sulamisperioodil Polaarjoone piirkonnas saabub kevad hiljem Lumi sulab ülemjooksul varem kui alamjooksul Detsembrist aprillini on jõgi jääs, seepärast vooluhulk ei muutu Tiber ja Sakramento asuvad vahemerelise kliimaga piirkonnas Toituvad talvistest sademetest Tiber saab alguse Suvel on väga madal veeseis Apenniinidest Talvel vihmasadude tõttu on lick to edit Master text styles Second level kõrge veeseis, mis võib Third level põhjustada üleujutusi Fourth level Fifth level

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
Kisuts
10
doc

Kisuts

Üldtoon on oliivikarva või roheline, külgedelt punakast tooni, selg ja sabauim on kaetud arvukate tumedate täppidega. Kolmas pulmarüü variant on Halantõrskoje järve kisutsil: keha üldtoon on helelilla, tihti metallse läikega, piki küljejoont on hästi eristuv vaarikavärvi riba. [10] Pilt 2. Pilt 3. 2.3 Levik looduses Peamiselt leidub Põhja ­ Ameerika Vaikse ookeani rannikutel Alaskalt Kaliforniani (Sakramento jõgi). Aasia rannikuvetes elutseb Anadõri jõest Kamtsatka rannikut mööda kuni Ohhota mere loodeosa jõgedeni. Harva kohtab Ida ­ Sahhalini ja Hokkaidol. Kõige suureaarvulisem on kisuts Lääne-Kamtsatkal. [8] Noorkalad elavad magedas vees 1 kuni 3 aastat, meres elamise periood on ligi 1,5 aastat pikk. Jões kasvab kisuts aeglaselt 4 kuni 10 cm aastas, meres võib kasvada pooleteise aastaga 46 ­ 60 cm pikkuseks. [8]

Bioloogia → Kasvatavate kalade bioloogia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun