ümberlõikamist. Islamis leidub ka piibellikke arusaami inimestest ja jumalast. Inimene on Jumala loodud ja jumal onarmuline ja halastav, muhameedlased eraldavad end siiski selgelt ristiusust ja judaismist. Nad eitavad kristlikku kolmainsuse õpetust ja piltide kasutamist. Muhameedlased ei pea Jeesust pattude lepitajaks ega Jumala ja inimese vahendajaks. Samuti eitatakse kristlikku pärispatuõpetust ja lunastuse käsitlust. Islamil puuduvad vaimulikkond ja kristlikele sakramentidele vastavad toimingud. Õpetus ja eluviis Islamil puuduvad ametlikud usudogmad, kuid Muhamed määratles sisiki mõningad tingimusteta täidetavad seadused, neid elu ja usku puudutavaid ettekirjutisi nimetati viieks tugisambaks. 1. Usk Islami usutunnistus: "Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik." See usutunnistus tähendab vaieldamatult monoteismi. Usklik peab alistuma täielikult jumala tahtele. 2. Palvetamine viis korda päevas,
ehk see sümboliseeris üleminekut ühest eluetapist teise. Taaskord mindi kirikusse, kus preester õnnistas sisse rüütli mõõga. Mõõk oli rüütli jaoks enamat kui tööriist, see sümboliseeris õigust ja kohustust võidelda. Rüütliks löömise päevaga lõppes lapsepõlv, mees võeti vastu täiskasvanute maailma. Sel päeval algas tõeline elu ning seda tähistati suurejoonelise pidustusega.12 On öeldud, et rüütliks löömise rituaal sarnanes vägagi kiriklikele sakramentidele, kuid samaväärseks ta sakramentidega kunagi ei saanud.13 Sellest hoolimata saab tõmmata paralleele rüütlite ja preestrite vahel. Üheks sarnasuseks on kindlasti see, et rüütlid nagu ka preestrid määrati ametisse eluks ajaks ning nad mõlemad teenisid omal moel Jumalat. Siinkohal tekib minu arvates järgmine vastuolu. Kuidas saab teenida Jumalat inimene, kes peab lahinguid au ja kuulsuse nimel, mis pole ühele vaimuliku kindlasti kohane? Samuti mõistis kirik hukka
,,poolkristlik" või ,,segamatus". Poolkristlikel luterlikel matustel viib vaimulik läbi ainult mõned matmistalituse juurde kuuluvad rituaalid nt Meie Isa palve lugemine, eestpalve surnu eest, kuid jätab ära nt vaimulike laulude laulmise (Torp-Kõivupuu 2003:57). Õigeusklike matuste puhul võib terminit ,,poolkristlik matus" rakendada teisiti. Ortodoksse kiriku seaduse kohaselt saab iga ristitud inimene automaatselt õiguse kõikidele sakramentidele, isegi juhul, kui rituaal oli sooritatud ainult paar päeva enne surma. Kui käesoleva inimese sugulased tellivad kirikust kõik matusega seotud talitused, ei saa preester lühendada käesolevate sakramentide mahtu või korda. ,,Poolkristlikeks" võib sellised matused nimetada teiste aspektide tõttu. Alles enne surma kiriku poole pöörduv inimene kasvab reeglina üles mitteusklikus perekonnas. Pärast surma korraldab see perekond tema matused. Kiriklike talitustele vaatamata
annaabi.ee 
