Keskaja termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Keskaja algus/lõpp sündmused: Algus: 313 a. Constantinus Suur võttis vastu ristiusu. 375 a. Suur rahvasterändamine 476 a. Lääne-Rooma langemine 711 a. maabusid Araablased Hispaanias Eestis: Põhjala ristisõjad 1208-1227 a. Lõpp: 1453 a. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 a. Kolumbus avastas Ameerika 1517 a. usupuhastus e reformatsiooni algus Saksamaal Eestis : 1)Reformatsiooni siiajõudmine 1520-1530 a. 2)1558-1583 a. kestnud Liivi sõda Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg (5.-11. saj pKr) Iseloomustab: · Feodaalkorra kujunemine · Naturaalmajandus · Linnade teke · Feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11.-14- saj pKr) Iseloomustab: · Rahamajandus · Tsunftikäsitöö areng · Kaubanduse areng · Katk Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujun...
Inimest saadab kõikjal ime. See on Jumala juuresoleku ja huvitatuse märk. Need ideed panid oma pitseri kristliku ühiskonna vaimsele elule. See peegeldus ühiskonna kommetes, tavades, maitsetes, harjumustes, moraalis, seadustes, kunstis ja filosoofias. Kristlase (olgu mistahes seisusest) oli kasvatuses olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga, kuhu jumal on ta loonud, alandlikkus. Ta oli sünnist saati seotud kirikuga, sakramentidega. Vaimulik oli talle vajalik. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Teda kasvatas konkreetne eeskuju – isa-ema, isand-meister, vaimulik. §1.1.Ristiusu kiriku ja õpetuse kujunemine 1. saj. tegutses Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks olid siiras usk ning jumala ja ligemesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k
Taaskord mindi kirikusse, kus preester õnnistas sisse rüütli mõõga. Mõõk oli rüütli jaoks enamat kui tööriist, see sümboliseeris õigust ja kohustust võidelda. Rüütliks löömise päevaga lõppes lapsepõlv, mees võeti vastu täiskasvanute maailma. Sel päeval algas tõeline elu ning seda tähistati suurejoonelise pidustusega.12 On öeldud, et rüütliks löömise rituaal sarnanes vägagi kiriklikele sakramentidele, kuid samaväärseks ta sakramentidega kunagi ei saanud.13 Sellest hoolimata saab tõmmata paralleele rüütlite ja preestrite vahel. Üheks sarnasuseks on kindlasti see, et rüütlid nagu ka preestrid määrati ametisse eluks ajaks ning nad mõlemad teenisid omal moel Jumalat. Siinkohal tekib minu arvates järgmine vastuolu. Kuidas saab teenida Jumalat inimene, kes peab lahinguid au ja kuulsuse nimel, mis pole ühele vaimuliku kindlasti kohane? Samuti mõistis kirik hukka