See side poliitika ja Jumala vahel on väga ebastabiilne ja et tasakaalu säilitada peab riigivöim rahvast rusikas hoidma, et ta oma homogeensuse säilitaks ja ei tekiks mingeid lammutavad jöude. Järelikult - köik ohtlikud elemendid tuleb riigist eemaldada. Esimesed sellised lammutajad olid prohvetid, kes alati aktiivselt töde välja ütlesid kui kuskil mingi ebastabiilsus tekkis, nagu söda, rahutused jne. Need olid inimesed, kellel olid suured vöimed sakraalses maailmas (religioon) ja seetöttu ka suur möju poliitilikale. Nad astusid mitte riigi vaenlaste vastu välja, vaid kritiseerisid ja tegid vigade eest vastutavaks oma rahva esindajaid. Nad olid köige vööra vastu, mis väljaspoolt Iisraeli sündinud on: jumalad ja kultuurid. Nemad nägid israeliitides väljavalitud rahvast. Ajaloo arengu käigus hakkab heterogeensus tähendama sama mis “vööras”. Need heterogeensed elemendid, ehk vöörad jumalad ja kultuurid on heebreaa
kaheksakordne õnnetoov mõju.18 Kristlikus kultuuris, mis on kindlasti oma jälje jätnud ka eesti kultuuri, võrdub kaheksakand koidutähega. Koidutäht on lootuse, valguse ja parema homse sümbol. Kristlikus kunstis tähistatakse koidutähega Jeesus Kristuse ülestõusu, mis on kõige lootustandvam osa Piiblist. Kristuse ülestõusuga on lunastatud inimeste patud ning võib alata tulevane patuvaba elu. Samas tähistab kaheksakand ka Kristuse sündi kuulutavat Petlemma tähte.19 Eesti sakraalses kunstis on kaheksakand levinud kirikute kaunistamisel, näiteks Saarema Karja kiriku laemaalidel. Kaheksakanda kasutas ka 15. sajandi Tallinna kunstnik Michel Sittow oma teosel «Madonna lapsega», kus seda on kujutatud vaibal Jeesuslapse all (vt ka pilt 3 ja 4). Kunstnik on ühendanud Kristuse tuleviku (ülestõusu) tema lapseeaga. Ka teised kunstnikud, näiteks Jan van Eyck, Rogier van der Weyden, Carlo Crivelli, on kasutanud sarnase teemaga teosel kaheksakanda
inimlik oma isamaa ja perekonna vastu. Pietas nõuab ka fidese olemasolu, see tähendab inimestevahelist ustavust, vastastikust usaldust ja austust antud lubaduste vastu. distsipliin, austus ja ustavus. Fides- austus, kuulekus ja abi kõigis olukordades, kliendid olid seotud oma patrooniga selle kaudu. Pietas ehk pieteeditunne märgistas kohustust olla jumalakartlik austada esivanemaid, isade õpetust, traditsioone. Pieteeditunde olemasolu väljendus usus püha olemasolusse, sakraalses aukartuses. Roomlaste moraal oli vooruse-eetika ja fundamentaalselt maskuliinne, millest annab tunnistus ladina virtus voorus tuletamine sõnast vir(mees). Algupäraselt tähendas virtus lihtsalt mehisust, hilisemad kreekaliku mõtlemisviisi mõjutused nihutasid virtuse kasutuse üldmõisteks(tugevus, südikus, vahvus). 2) Rooma põhivoorus: gravitas Gravitas-tõsius hoiak mis välistab igasuguse kergemeelsuse.Selle peamiseks on pühendumus isamaale. Sügav hierarhia tunnetus
võisid juhtuda ka pärast pühaku eluaega), aidata oma ligimesi õndsaks saamisel, ka märtrisurm tuli kasuks. Rahva ja kiriku suureks ühisosaks oli ka jumalaema Maarja kummardamine. Maarja oli keskajal väga tähtsal kohal, talle pühendati palju kirikuid ja kabeleid, ta oli patrooniks paljudele linnadele ja gildidele. Ka piiblimüsteeriumite puhul oli ta kesksel kohal, kirikukalendris leidub lausa kaheksa püha, mis on temale pühendatud. Sakraalses ruumis peegeldus pühakute ja reliikviate kultus, kui hakati rajama kabeleid ja kiriku löövidesse kõrvalaltareid, mis olid pühendatud pühakutele. Jõukamatel inimestel olid kaasaskantavad altarid, levis ka kaitsepühakute tava, kes pidid kujudena kaitsma sõjamehi või kaupmehi. Lihtrahvas pidi ise pühapaikadesse minema, sellest sai alguse palverännu motiiv. Pühakutel oli eestpalve funktsioon, lakkamatu eeskoste meie eest taevas.
annaabi.ee 
