- Trükikunsti levimise tulemusena hakkasid raamatud (mida varem paljundati käsitsi kloostrites) odavnema ja need muutusid üha suuremale ringile kättesaadavaks. Trükikunst võimaldas olemasolevaid teadmisi üha suuremal hulgal tirazeerida, tõi kaasa teadmiste kiirema leviku ja aitas kaasa teaduse arengule. 2 · Keskaegne arhitektuur: NB! Keskaegne ehituskunst pööras kõige suuremat tähelepanu sakraalehituste (kirikute ja kloostrite) rajamisele, mis pidid lihtsurelikule Jumala ja kiriku tähtsust ja olulisust. Enim pöörati tähelepanu piiskopkondade peakirikute- katedraalide rajamisele, millele ehitati tavaliselt kaks suurt läänetorni (Itaalia eripära- kirikust eemal asuv kellatorn, tuntuim Pisa torn) ja rohkelt kaunistatud portaal(id)- uksed. Valdavates keskaja ehitusstiilideks olid romaani ja gooti stiilid, millele omased tunnused olid:
käigud ja hauakambrid, Õhku või/ja valgust tuli nendesse laes olevate ümmarguste või nelinurksete avade kaudu, seinad ja lagi olid kaetud freskodega. Tihti raiuti hauakambri lagi välja selliselt, et see meenutas ristvõlvi. Hilisemal ajal, 4.-8.saj. laiendati hauakambrid kabeliteks (cryptae). Tufist raiuti välja algeline kooriruum, piiskopitool, pingid preestrite jaoks, kaks sammast ja neid ühendav võidukaar. Nii kujunesid katakombid oma erinevate osadega sakraalehituste algseks prototüübiks. Tuntumaid katakombe on Roomas Püha Calixtuse, Püha Priscilla, Püha Domitilla (kõik 2.saj.). Alates 3.sajandist, kui kristlasi enam taga ei kiusatud, kogunesid nad oma kombetalitusteks tavalistes elamutes, mille peristüülõue avanesid palvetussaal ja baptisteerium e. ristimiskoda. Taolistel palvemajadel puudus ühtne ehituslaad . Varakristlik arhitektuur hakkas arenema alates 313.aastast, kui Constantinus Suur
Reljeefid katsid fassaadide kohal asetsevaid viile. Ümarskulptuurid seintel olid paigutatud niššidesse range jaotuse alusel. Meelisvormiks (eriti sakraalhoonetel) kujunes hoone keskosa kohale ehitatud kuppel, lemmikelemendiks portikus. Sakraalhooned loodi tsentraalehitistena, neid krooniv kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. Muuseumihoonete ehitamisel juhinduti kreeka templiarhitektuurist. Antiikaja templiarhitektuur oli nii mõnigi kord eeskujuks ka sakraalehituste loomisel, eriti kõrgklassitsismis, kus taotleti vormide lakoonilisust, proportsioonide harmooniat ja monumentaalsust. Lossiehitusel lähtuti klassitsismile omastest selgetest ja rahulikest vormidest. Pargiarhitektuuris kujunes välja maastikuline e inglise stiilis park. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme, hüljati Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 6
annaabi.ee 
