Ekke Sakkov, Kadri Kõivik, Merilyn Saksing, Mihkel Pari Makroökonoomika II kodutöö 1. Leedu nominaalne intress on 3% ja Serbias on see 5%. Reaalsed intressid on võrdsed ning kehtib ostujõu pariteet. a. r=i-π π=i-r π Leedus=3%-r π Serbias=5%-r b. Jah sellistel tingimustel võib oodata riikide valuutade vahetuskursi muutust. Serbia koduvaluuta odavneb ja Leedu oma kallineb. c. Selline skeem ei toimiks, sest inflatsioon Serbias sööks soodsa intressitulu ära. 2. Kreekas uuesti drahm ja Kreeka veinid muutuvad väga populaarseks. a. See mõjutab küll investeeringute ja säästude taset, neid tõstes. Intressimäär langeb, sest raha pakkumine sissetulekute suurenemise tulemusena kasvab ja see langetab raha hinda. Puhaseksport ilmselgelt kasvab, sest välisnõudluse suurenedes saab ekspor...
Tartu Ülikooli Majandusteaduskond Liispet Kaisel Ekke Sakkov Mihkel Pari Kõrgharidusreform teeb tudengid vaeseks Kvalitatiivne intervjuu Juhendaja: Kaia Philips Tartu 2013 Uurimisprobleem ja -meetod Uurimisprobleem, mis tundus uurimist väärt, oli see, et paradoksaalsel kombel on teoreetiliselt täiesti võimalik, et kõrgharidusreform, mis on ju üsnagi otseselt suunatud
peavad vastama klassile EI 30. Garaazist esikusse ja katlaruumi viivad uksed peavad olema EI 15 · Ehitise seinte ja lae ning välisseinte välispinna tuletundlikkus peab vastama D- s2,d2 nõuetele. · Tuletõkketarindeid läbivates kommunikatsiooniavades teha vastava tule- kindlusega tulekaitseklapid. · Hoonesse paigaldada vähemalt üks autonoomne suitsuandur. Seletuskirja arhitektuurse osa on koostanud arhitekt Helmi Sakkov KONSTRUKTIIVNE OSA Üldosa 5 Projekteerimise eelduseks on elamu tööiga enam kui 50 aastat, seega kuulub ehitis EPN- i järgi klassi D (50-100 aastat). Elamu on kahekorruseline. Elamu kandvad seinad rajatakse fibo plokist. Elamu I korruse põrandad on raudbetoonist, veeküttega. Vahelagi on liimpuittaladel või puittaladel. Katused on 20 kraadise kaldega. Hoone jäikus tagatakse ristuvate seinte, seintega ankurdatud vahelagede ja katuslae jäikusega. Hoone
Peame üle saama väeti mentaliteedist, kes on ajaloo objekt, mitte subjekt. NATO laienemine ja sellest tulenev juhtub koos meiega, mitte meile. Loodetavasti istub Eesti suursaadik paari aasta pärast NATO nõukogu ümmarguse laua taga võrdsetel alustel teiste liitlaste suursaadikutega. Siis saame ise ajaloo tegijaiks. Olulisim on, et Washingtoni lepingu 5.artiklis sisalduv heidutusefekt on meie jaoks parim viis kindlustada, et seda kunagi meie kaitseks rakendama ei pea. (Sven Sakkov, Eesti Päevaleht, 07.03.2002.) Rääkides NATOst ja Eesti panusest alliansi kollektiivsesse julgeolekusse, ei saa üle ega ümber müütilisest 2% kaitsekulutuste nõudest. Me võime targutada, kas 2 % rahvastikust kogutoodangust on palju või vähe, kuid kindel on, et NATO ja ELi liikmeks olemata peaksime riigikaitsele kulutama mitu korda rohkem ning tulemus oleks määratult kesisem. Praegu turvavad meie õhuruumi liitlaste hävitajad. Kui me peaksime seda ise
annaabi.ee 
