20. Dünastia) u.1562 1085 a. eKr. Hiline Riik(21. 30. Dünastia) alates 525 a. eKr. Eg. reljeef, Narmeri palett u.3200 eKr Eg. Vana Riigi arh., MASTABA Eg. Vana Riigi arh., MASTABATE asetsemine Eg. Vana Riigi arh., Dzoseri loss ja astmikpüramiid, Sakkaras, u. 2270 eKr. Eg. Vana Riigi arh., Giza püramiidid, u.26502563 eKr. Eg. arh., Giza püramiidid, PLAAN u.26502563 eKr. Eg. Vana Riigi skuplt., Kirjutaja u.2600 eKr., Sakkarast Egiptuse skulpt., pea Giza kalmistult, u. 2551 eKr. Egiptuse skulpt., Vaarao Mykerinos ja ta naine, Gizast u. 2470 eKr. Püloon e. väravehitis lahtine sammasõu sammassaal Jumala kuju Eg. Uue Riigi arh., Egiptuse templi PLAAN Egiptuse arh., PÜLOON Eg. Uue Riigi arh., Amoni templi nn. Sfinkside avenüü, u.1800 eKr suletud avatud lootos
Ülikud lasid enda portreed teha vastupidavatest materjalidest graniit, basalt, dioniit. Lihtrahvas seda lubada ei saanud ja seetõttu tehti nende portreed peamiselt puidust, mida pole tänaseni palju säilinud. Lihtrahvast tehtavad portreed olid ka realistlikumad, kuna neid ei idealiseeritud nii palju ja kõrvalekalle Egiptuse kaanonist (kindlad mõõdud ja suhted, mille järgi portreeskulptuure tehti) oli suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, Vaaraos Chephreni dioniitkuju, Ramses II kolossid Abu-Simbeli ees. Vaaraode võimu üheks võimu sümboliks oli habe, seetõttu kandsid nad ka võltshabemeid. Vaaraod sümboliseerisid veel greif, härg ja pistrik. Enamus skulptuuridest olid siiski reljeefid.
papüürus, pistrik Vana Riik Mastaba- haudehitis, ülikute matmiskoht, surnukeha paiknes maa all, käik hauakambrisse, sissepääsud müüriti kõvasti kinni, õhutuskanal. Mastabate asetsemine hulgakesi koos, surnute linn Dzoseri loss ja astmikpüramiid 2270 eKr Sakkaras Dzoseri lossist reljeef vaarao Djozeriga 2270 eKr Giza püramiidid u. 2650-2563 eKr ees kuningannadele mõeldud püramiidid Kirjutaja u. 2600 eKr Sakkarast kijutaja oli väga tähtsal positsioonil, mehed punaka ja naised kollaka tooniga Pea Giza kalmistult u. 2551 eKr potisoeng Vaarao Mykerinos ja ta naine(Giza) u. 2470 a eKr Uus Riik Egiptuse templi plaan Püloon- väravehitis Amoni templi nn. Sfinkside avenüü Amon-Ra tempel Karnakis Amon-Ra templi sambad Karnakis u. 1800 eKr Amon-Ra tempel Luxoris (sissepääs) 1417-1379 eKr Hatshhepsuti matmispaik 1480 eKr Deir el-Bahris
mis kinnitus pöördteljele, et preestrid saaksid soovi korral siseneda. Püramiidi sisemuses oli algselt püstkäik, kus asus haud, hilisemais püramiidides viib hauakambrini põiktunnel. Tuntuimad on astmikpüramiid Sakkara lähedal, nn. murdpüramiid Dahsuris (natukene lõuna pool) see on esimene pärispüramiid, Snofru teine püramiid) ning nn. Suured püramiidid: Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Gizas (Sakkarast põhja poole). Gizas asub suur sfinks (vaarao Chefreni sfinks), mis on välja rajatud kaljust. Tal on inimese pea, mõistuse sümbol, ja lõvi keha, jõu sümbol. Koos tähistavad need kuninglikku võimu. 6 Sfinks kehastab valitsejat või päikesejumalat. (On säilinud ka nais-sfinkside ja jäärsfinkside kujutisi. Egiptusest jõudis sfinks Lähis-Ida kaudu Kreekasse)
Seega oli Mesopotaamias võitluskunstide iseloom seotud parema viljasaagi ja nende rassi või rahvuse säilimisega. 2.2.Egiptus Järgmised tõendid võitluskunstide maadluse ja poksi eksisteerimisest on leitud Egiptusest. Egiptuse tsivilisatsioon on üks neljast vanimast ajaloos teadaolevast koos Mesopotaamia, India ja Hiinaga. Egiptusest on pärit freskod ja reljeefid maadlus ja poksistseenide kujutistega, mida on leitud põhiliselt kuningate ja kõrgete riigiametnike hauakambritest Sakkarast. Vanimad reljeefid on pärit 24.sajandist e.Kr. Seda aega on nimetatud `vanaks kuningriigiks', sest egiptlased elasid rikkuses ja rahus tugevate vaaraode juhtimise all. Mõnikord on seda perioodi ka püramiidide ajaks nimetatud, sest üle terve riigi ehitati neid suurel hulgal. Egiptlased olid tol ajal suhteliselt rahumeelne rahvas. Isegi oma hiilgeajal ei olnud nad nii laiale alale tunginud kui roomlased oma hiilgeajal
Õigupoolest pole püramiid midagi muud kui hiiglaslik kivikalme, kuhu pole kuhjatud mitte kive või kaljutükke, vaid tohutu suuri graniitplokke. Tihti ei ole hauakamber midagi enamat tühjast võlvlaega ruumist, millesse viiv kitsas käik pärast kuninglikku matust hoolikalt suleti. Snofru oli esimene vaarao, kes 3.dünastia lõpul tahtis endale rajada tõelise püramiidi. Kuid Medumi lähedal alanud ehitus ei jõudnud lõpule, sest Snofru viis oma residentsi põhja poole. Sakkarast põhja pool laskis ta püstitada teise püramiidi. Üheksakümne seitsme meetri kõrguse, murrukohaga kantidel. Snofru järeletulijad Cheops/Hufu (147 meetrit) ja Chephren ehitasid endale püramiidid Giza lähedale. Praegu on kogu Egiptuses 69 suuremat püramiidi. Paljud püramiidid, millele vanades tekstides viidatakse, on kas täiesti kadunud või tundmatuseni muutunud. M u m i f i t s e e r i m i n e. Alles 5. dünastia ajal (u.25-24 ss.) saab ülekaalu matmisvorm, mis enim vastab vanade
annaabi.ee 
