teatatakse tema otsene tagasipöördumine. Claudius ja Laertes otsustavad, et Hamlet tuleb tappa. Nad otsustavad korraldada duelli Laerte ja Hamleti vahel, kus Laertesi mõõka salaja mürgitatakse, et tagada Hamleti kohene surm. Tagavarakoostes otsustab Claudius mürgitada tassi veini ja pakkuda konkursile Hamletti. Sarnaselt neljandale seadusele jõuab lõpuks veel traagilisemad uudised. Gertrude ütleb, et Ophelia on jõe ääres mänginud purjepuu. Sakal algab surnuaed. Kaks hauadargerid naljavad nende haigusliku okupatsiooni pärast. Hamlet ja Horatio jõuavad ja räägivad nendega. Varsti algab Ophelia matused. Kuna on kahtlusi, kas Ophelia suri juhuslikult või on enesetapu langenud, pole tema matustel palju tavapäraseid religioosseid rituatsioone. Laertes tõmbab jõhkralt oma leina, nõudes Hamletil ennast esile tuua ja avaldada oma võrdset leinat tema endise armastatud kaotuse pärast. Pärast lühikest käävi, Hamlet ja Laertes osa.
1893. aasta algul asus Kitzberg Viljandisse, kus ta sai tuttavate vahendusel sealse põllumeeste seltsi ökonoomikuks. See amet ei sobinud Kitzbergile ja ta lahkus sealt aasta pärast, jäädes uue teenistuskoha puudumise tõttu ligi pooleks aastaks tööta ning sissetulekuta. Lühem peatus Viljandis viis Kitzbergi esmakordselt oma maamiljööst välja. Nüüd tekkis Kitzbergil kontakt laiema silmaringiga haridustegelastega, õpetajatega, seltsitegelastega ja ,,Sakal" toimetuse liikmetega. Tagasihoidliku haridusega kirjanikul oli mõndagi õppida, kuid ta peatumine Viljandis oli selleks liiga lühike, et keskkonda põhjalikult sisse elada. Lahkumine maalt ning kindlast teenistusest ei saanud jääda kajstumata Kitzbergi kirjanduslikus tegevuses. Hoogasle loomingujärgule viimasel Karksi aastal järgnes mõõn 3 loomingulises töös
(Arold 2005) Põhja-Eesti üheks kõige silmatorkavamaks pinnavormiks on rannikumadalikku ääristav Põhja-Eesti paekallas. Tavaliselt on paekalda jalam kaetud paetükkidest rusunõlvaga, mille lubjarikas niiske pinnas on soodne omapärase laialehelise metsa kasvuks (vt lähemalt taimestiku alapeatükk). Seal, kus järsak ulatub otse mereni, rusukalle tavaliselt puudub. (Aaloe, Miidel 1967, Arold 2005). Rannakaljud ehk pangad esinevad näiteks Pakri poolsaarel, Türisalus, Kalvis, Aseris, Sakal, Ontikal, Toilas, Utrial, ja Sillamäel ning mujal (Arold 2005, Suuroja 2004). Tallinnast ida suunas Vergi poole liikudes võib leida palju rändkiviseid poolsaari, mis külgnevad arvukate neemedega. Ehituselt koosnevad neemed moreenist ja viirsavidest. Enamus poolsaari ja mõned Soome lahe saared on liivast tuumikuga. Lahemaa rahvuspargis asuvad poolsaared (nt Juminda ps ja Pärispea ps) on liigestatud pinnamoega, kaugele eenduvad ning paljude tuule- ja meretekkeliste pinnavormidega
tänapäevani) - Leitud põldudest kuuluvad sellesse aega põllukivihunnikute väljad, ribapõllud, ilmselt ka osa lapipõlde (pikad põllusiilud maa ühtlustamiseks) - Põllundust arendas rauast adratera kasutuselevõtt - Kasutati kaheväljasüsteemi üks osa põllust kasvatas, teine oli kesas Eesti muinasaja lõpul Jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Suuremad maakonnad oli Saaremaa, Virumaa, Sakal, Ungadi. Juhtkond- kihelkonda vanemad. Usundid : loodususund- Tarapita. Väe mõiste pühad allikad, puid. Häldjad, Targad jne. Polnud muinasusund niivõrd usk kui eluja mõtteviis. Loodusega arvestati nii, nagu inimeste keskel elades tuleb arvestada teiste inimestega. Ristiusu levik 10-11 sajandil ristiusu Taanil, Rootsis, Venemaal- Eesti sattus kristlike riikide vahele. 1054. a. toimus jagunemine katoliikluseks ja õigeusuks. 1167.a
10 5 0 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Joonis 6. Balti ja Eesti Elektrijaama tahkete osakeste õhusaaste, mis on aja jooksul märkimisväärselt langenud. Allikas: Keskkonnainfo kodulehekülg 32 Kui varem keskkond siin leelistus ja sademevesi oli tavaliselt aluseline, pH 7,9–8,3 (kuni 9,5), siis 2004 jäi see Sakal vahemikku 5,2–5,4, mis viitab isegi vähesele hapestumisele (Liblik 2007). Keskkonna leelistumise vähenemist iseloomusta hästi ka Belyaeva magistritöö, kus on välja toodud lumeproovide alusel määratud Ca sadenimiskoormuste võrdlust Sadenemiskoormuseid on võrreldud Kirde-Eestis aastatel 1999 talv ja 2009 talv. Aluseliste Ca katioonide ruumiline analüüs 1999. aastal näitas suuremate