Peale pikka rännakut jõudis kätte öö ja mees seadis ennast metsa alla magama. Soolasorts oli seda aga näinud ja tahtis nüüd ta mõõka varastada. Mis tal ka õnnestus. Kui Kalevipoeg ärgates seda nägi, mõistis ta kohe kes on süüdlane ja leidis mõõga Kääpa jõe kaldalt üles. Vägilane kutsus sõjariista veest tagasi, kuid, see heitis ette kangelasele ette, et ta Soome sepa juures süütut verd oli valanud. Seega jäi ta sinna sepa poega leinama. Soome sepa sajatuse tõtttu ajas Kalevipoeg sõnad segamini ning ta ütles mõõgale: "Kui keegi, kes Sind varem on kandnud, astub siia jõkke, siis murra ta mõlemad jalad!" See oli viga. Sangar rändas edasi kuni öö jälle kätte jõudis. Soolasorts pani magavale Kalevipojale uneloitsu peale, niiet ta ühtejärge 7 nädalat magas. Ärgates läks ta Pihkvasse ehitamiseks laudu tooma. Tagasiteel käis mees ära ka allilmas, kust ta päästis kolm põrgupiigat. Allilmast lahkudes, pidi ta
Kuju asendab kujuteldavat täielikult. Kõike, mida tehakse kujule, seda tehakse ka kujuteldavalle. 5. Hingus. Hinge õhus Katevatis elujõudu rakendati puhumisega. Hing tähendab ka inimest üldises plaanis. Tuulehooski nähakse hingede liikumist. Surija peeretus petab kuradit, kes arvab selle hinge olevat. Tuulispea on elava inimese hing, mida tehakse sellele tuulispelae, tehakse ka sellele inimesele. 6. Nimi. Nimi sisaldab midagi olendist endast, on selle hing. Needuse ja sajatuse mõjule tehti vastu abinõusid, nt visati tuld ja tuhka sellisele järele, kes käis sajatamas. Nime mainimist ei peetud heaks, see võis anda vastasele võimu temaga midagi teha. Kõnevõime iseenesest oli imetlusväärseks jõuks. Lapsi ristiti ümber, kui need olid rahutud, sest said vale nime. Väljakutse võib olla nii kasuks kui ka kahjuks. Nt kuradi väljakutsumise vältimiseks kasutati varjunimesid, smuti teistele olenditele, kellega ei tahetud tegemist teha, nt hunt. 7. Irdhing
Ta on päeva heledaim valgus ja hullumeeluse sügavaim öö. 113 Teda näha tähendab pimestumist. Teda ära tunda tähendab haigust. Teda kummardada tähendab surma. Teda karta tähendab tarkust. Talle mitte vastu panna tähendab pääsemist. Jumal eluneb päikese taga, Kurat eluneb öö taga. Mida Jumal valgusest sünnitab, selle veab Kurat öösse. Abraxas on maailm, selle sündimine ja hävimine. Jumal- Päikese igale teole lisab Kurat oma sajatuse. Kõik, mida te Jumal- Päikeselt palute, see sigitab ka Kuradi- poolse teo. Kõik, mis te koos Jumal- Päikesega loote, annab Kuradile mõjuvõimu. See ta on, see kohutav Abraxas. Ta on kõige vägevam Loome ja temas tunneb Loome hirmu iseendast. Ta on nähtavaks saanud vastuolu Loome ja Pleroma vahel, kelles kehastub Eimiski. Ta on poja õudus ema ees. Ta on ema armastus poja vastu. Ta on maa vaimustus ja taeva julmus. Tema palge ees inimene kangestub. Tema ei küsi ega vasta. Ta on Loome elu
Ja nii näeb tema teda, kui ta vaatab välja rõõmsasse hommikusse, -- ja oh, kas valab ta ainsatki pisarat tema vaesele elutule kehale, kas ta rinnast tõuseb ühtegi tasast ohet, kui ta näeb, et rõõmus noor elu on nii julmalt hävitatud, nii enneaegselt maha niidetud? . . . Aken avanes; teenija ebakõlaline hääl rüvetas pühalikku rahu ja -veejuga ujutas üle maaslamava; märtri maised jäänused! Lämbuv kangelane kargas kergendava turtsatusega jalule; miski lendas summutatud sajatuse saatel vihisedes läbi õhu, järgnes puruneva klaasi klirin, ja üks väike ähmane kogu vilksas üle aia ning sööstis pimedusse. Veidi hiljem, kui Tom magamaminekuks lahtiriietatult küünlajupi valgusel oma märgi riideid silmitses, ärkas Sid; ent kui tal oligi mingi tume kavatsus mõistaandvaid vihjeid teha, siis otsustas ta ümber ja pidas suu, sest Tomi silmis oli midagi ähvardavat. Tom puges voodi, ilma