Gregooriuse laul Rooma katoliku kiriku laul, ühehäälne, laulavad mehed, ladinakeelne, keerulise meloodiaga, vaba rütmiga. Nii linnadesse kui ka maale hakati ehitama kirikuid ja kabeleid ja rahvas pidi hakkama regulaarselt missal käima (esialgu käidi vastutahtmist ja püüti säilitada vana usku ja kombeid). Kirikute juurde hakati rajama kiriku- ja kloostrikoole. Muude ainete hulgas õpetati laulmist ja orelimängu. Alates 13. sajandust levis linnades vaimuliku muusika kõrval ka võõraste maade ilmalik laul ja pillimuusika. Mängiti neid avalikel pidustustel ja laadaplatsidel. Võõraste maade muusikud sattusid Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 14. sajandil on teateid ka juba oma linnamuusikutest. Varasematel sajanditel valitses katoliiklus, aga 1517 a toimus Saksamaal Martin Lutheri algatusel usureformatsioon. Peagi jõudis luterlus ka Eestisse. Sellega seoses muutus ka jumalateenistuse kord ja muusika:
kõrgametnike poegadest. Bismarck pidas seda isiklikult vanglaks ning seetõttu mõlkus tema mõtetes tihti Kniephof väike Pommeri mõis, mille ta isa oli omandanud aastal 1815 ning kus nad elasid ja kus oli tema isa, kellest ema oli ta jõhkralt eraldanud. 1827.-1830. õppis ta Friedrich Willhelmi gümnaasiumis Berliinis. 1830.-1832. õppis nn. Halli kloostri gümnaasiumis ja lõpetas selle seitsmeteistkümne aasta vanusena. See kool kujutas endast alates 16. sajandust Preisi riigi õpetlaste ja ametnike eliidi kasvulava. 1832.-1834. õppis ta õigusteadust Göttingenis ja hiljem ka Berliinis kahes toona juhtivas Põhja-Saksamaa ülikoolis. Õigusteaduses ta silma ei paistnud, kuna see teda eriti ei huvitanud. 1835. aastal sai Otto von Bismarcksit kaasistuja Kuninglikus Linnakohtus, seejärel Berliini kohtupalatis. Neil päevil on ta kirjutanud oma sõpradele, et valitsemine ei saa teda iial õnnelikuks teha ning et tal ei ole mingit tulevikuväljavaadet
SE (social entrepreneurship) võib määratleda isetasuva tegevusena, mille eesmärk on parandada halval järjel olevate inimeste olukorda. Tüüpiliselt on see suunatud erivajadustega inimestele, kellel on füüsilisi, psüühilisi, alkoholi-, narko-, pikaajalise töötuse või erinevatele immigrantide gruppidele omaseid probleeme. Termin on laiemasse kasutusse jõudnud viimastel aastakümnetel on see nähtus märksa pikema ajalooga. Näited 19. sajandust: Florence Nightingale - rajas esimese halastajaõdede kooli ja arendas õendustegevust William Booth - asutas Päästearmee. Sotsiaalne ettevõtlus Eestis Eestis on sotsiaalset ettevõtlust propageerinud Heateo Sihtasutus, kes 2006. a korraldas esmakordselt ka vastava konkursi. 49-st sotsiaalse ettevõtja konkursile laekunud projektist valiti välja kaks parimat, millest üks puudutas puuetega inimeste käsitöö turustamist ja teine HIV- ennetustegevust.