............................................................................. 13 Lisad .................................................................................................................................... 14 Lisa 1. Aprillis 2010 läbi viidud küsitlus koos osalise kokkuvõttega ................................ 14 Lisa 2. Intervjuu tekstiilikunstnik Ehalill Hallistega ......................................................... 15 Sissejuhatus 21. sajandil võib riietel näha sajanditevanuseid ornamente ja mustreid, mis kunagi omasid inimeste jaoks kindlat tähendust. Eriti palju võib kohata geomeetrilisi ornamente ja neist populaarseim tundub mulle kaheksakand. Kas tänapäeva inimese jaoks omavad rahvamustrid tähendust või on mustreid vaid ilus vaadata? Mina usun, et rahvamustrite kunagine tähendus on inimeste mälust kadunud, see on ka mu uurimistöö hüpotees. Uurimuses keskendun põhiliselt kaheksakannale, sest see on üks enam levinud ornamente
järeldusi teha vaid suhteliselt õhukese säilinud puiduosa järgi, tuleb saadud vanust lugeda üsna ligikaudseks. Paarikümne aasta eest võeti meie rekordtamme kallal ette põhjalik remont. Sajanditega oli tüvi seest õõnsaks pehkinud. Oli karta, et varsti ei jaksa õhuke tüvesein kogukat võra enam kanda ja puu võib suuremas tormis variseda. Tüve sisemusest veeti välja kaks autokoormat kõdu ja prahti. Tühjendamise käigus leiti puu õõnsusest ka sajanditevanuseid relvade jäänuseid. Õõnsusesse, kuhu mahtunuks viis inimest ümber väikese laua näiteks kohvi jooma, ehitati tellistest, raudarmatuurist ja betoonist kunstsüdamik. See hakkas tüve ja võra seestpoolt toetama. Vanad oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks. Avaused kaeti metallvõrguga lindude eest, kellel võiks tulla tahtmine sinna pesa rajada. Tüve hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse kunstsüdamikku parandama
Lõpetas selle 1970, tuli koduvabariiki tagasi, töötas ajalehe ,,Nõukogude Kirgiisia" korrespondendina ja televisioonis ja oli uudisteagentuuri APN erikirjasaatja. 1974. aastast alates oli NSVL Kirjanike Liidu kirgiisi kirjanduse konsutant. Teoste ainestiku kirjanik saanud kodupaigast ja lapsepõlvest, kusjuures eriti valuliselt mälestused on kirjanikul Suure Isamaasõja ajast. Maaelu ja kirgiiside sajanditevanuseid traditsioone kirjeldamise kõrval pöörab Muratalijevtähelepanu ka nõukogude elu nähtustele ja tänapäeva linnaelanikkonna kujunemisele. Kaasakiskuvalt räägib kirjanik loodusest, loomadest, lastest. Just tema lastelood tegid ta eestilugejaga tuttavaks. Teoseid: romaan ,,Kollane Lumi" (vene k 1982, eesti k 1987), pikem jutustus ,,Kaks elu". Kollane lumi Akün. Akün on kunstnik, kes elab Frunzes
annaabi.ee 
