Eesti 1920. aastate traditsionalism võib võrreldes Soome ja Rootsiga tunduda saksapärane, kuid saksa Heimatkunsti jaoks on ta liiga põhjamaiselt lihtne ja karm. 1920. aastate traditsionalism oli siiski väga loogiline sissejuhatus uue vabariigi arhitektuuri. Kuna Eesti Vabariigi tekkega olid eestlaste jaoks probleemid lahendatud, sest maareform jagas baltisaksa aadlike suurmaavalduse eesti talupoegadele, polnud enam rahvuslikul pinnal tülisid ka arhitektuuris. Erinevalt sajanditagusest oli nüüd eesti ühiskond ainus tellija ja vastavalt tema mainele kujunes ka arhitektuur. 1920. aastate esimesel poolel valitses Eesti külamaastikul pilt, mis oli vähem või rohkem tormilistes arengutes välja kujunenud umbes viimase 150 aasta jooksul. Vanades talukohtades andis ilmet peamiselt rehemaja selle ümber koondunud taluhoonestusega. Maareformi käigus mõisnikelt üle võetud hooned ei kadunud maastikult, nii et noore vabariigi esimestel aastatel poleks külamaastikus
cm kõrguselt trampliinilt (lame kivi, termiidikuhil) ja ületavad kõrguse 2.40-2.50. 60 aasta vältel on otsitud liigutuste ratsionaalset vormi, mis võimaldaks latti ökonoomselt ületada. Otsingute käigus avastati üle kümne erineva lati ületamise viisi, mida võib liigitada nelja põhimõtteliselt erinevasse hüpete guppi: üleastumishüpe, väljaastumishüpe, rullhüpe ja sisejalahüpe. Nüüdisaegne kõrgushüpe peab oma ametlikku ajaarvestust rohkem kui sajanditagusest võistlusest tulemusega 1.67,6 sai esimeseks Inglismaa rekordiomanikuks R.Mitchell. Ta ületas lati üleastumistehnikas, mida praegugi osa algajaid hüppajaid kasutab. Võrreldes võimlemishüppega tagas liigutuste ökonoomsus, sooritamise lihtsus ja kindel maandumine jalgadele sellele hüppeviisile laialdase populaarsuse. Kuid liivaga täidetud maandumiskasti puudumine pidurdas kauaks uute, veel täiuslikumate hüppeviiside kasutuselevõtmist. Alates 186.???
Kui palju inimesi elas su kodus? Kaheldamatult on ühiskondlikud tegurid olulised inimese arengut mõjutavad tegurid. Samas avaldab iga pere liige sh laps oma mõju perekonnale. Lapse sugu, tervis, sündimisjärjekord (vanim, keskmine, noorim, ainuke laps) mõjutavad vanemate tundeid ja käitumist lapse suhtes. Pere, milles tänapäeva lapsed üles kasvavad, on tublisti erinev sajanditagusest. Tulevikus muutub pereelu arvatavasti veelgi rohkem. Täna sündinud lapsel on tõenäoliselt vaid üks järglane, ema töötab üha enam väljaspool kodu, isa aga osaleb lastekasvatamisel tänasest enam. 40%lise tõenäosusega kasvatab vähemalt osa lapse elust teda vaid üks vanem (arvatavasti ema) ja seda peamiselt lahutuse tõttu (Masnick & Bane, 1980). 122
annaabi.ee 
