pühaduse sümbol köis. Jumalakujusid ei kasutata, sest shinto jumala käsitlus on panteistlik, st. jumalus on kõikjal. Samurai oli Jaapani sõdalasest aristokraat. Samuraid olid sõdurid ja riigiametnikud, kes kandsid mõõka ka rahuajal. Samuraide eetika aluseks oli konfutsianism ja seda nimetati busido`ks, relvastatud meeste teeks. Au sees oli enesevalitsus, julgus ja askeetlik eluviis. Keiser oli valitseja vaid nime poolest ja kuni XIX sajandikeskpaigani elasidki keisrid eemaletõmbunult oma paleedes. XIX sajandi algul taaselustuv rahvusidee ja shintoism rõhutasid keisri jumalikku päritolu. Valitsev sõdurite klass kukutati ja võimu haaras Mutsuhito, kes keisrina võttis nimeks Meiji (1867- 1912). Tema poolt läbi viidud ühiskondlike uuenduste aluseks olid shintoistlikud ja konfutsianistlikud perekondliku riigi ideed. Samale teooriale rajati ka uus ja tõhus kasvatussüsteem, mis likvideerus alles pärast kaotust II maailmasõjas
Skandinaavia kaudu. 13. sajanditeisest poolest imporditi aknaklaasi peamiselt Saksamaalt, 14. sajandi lõpust on teadaesimesi Eesti aladel tegutsenud klaasimeistreid, kes tegelesid aknaklaasi kaunistamise ja raamimisega, 16. sajandist hakati seda väikestes kogustes valmistama ka kohapeal. Teadaolevalt rajati esimene klaasimanufaktuur, Hüti klaasikoda Hiiumaal, Eesti aladele 17.sajandil. Peale Hüti klaasikoja seiskumist jäi klaasitootmine Eesti alal kuni 18. sajandikeskpaigani üldiselt soiku, mil hakati järjest enam klaasimanufaktuure looma ning 18.19.sajandi vahetuseks oli klaasitootmine tõusnud juba tähtsaimaks tööndusharuks[1] Klaas on huvitav ja ainulaadne materjal, mida võib korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning samas habras
Samuti oli ka eksiarvamus, et maa peaks talupojale jääma. 15. Rahvastik 19. sajandil. Demograafiliste muutuste põhijooned. Rahvaarvu ja rahvastiku koostise põhijooned. Rahvastiku loomulik liikumine. Kohalik ränne. Väljaränne Demograafiliste muutuste põhijooned- Arengud on samalaadsed mujal euroopas toimunutega, jooksevad enamvähem paraleelselt, väikeste erinevustega. 19. sajandil traditsiooniline rahvastiku taastetüüp on valdav kuni sajandikeskpaigani (kõrge sündimus ja suremus). Rahvaarvu põhijooned ja rahavstiku koostise põhijooned- 19 saj agluses eestlaste rahvaarv üle poole miljoni eestlase, 20 saj alguses üle 1 miljoni. 19 ja 20 sajandi vahetusel oli eestlaste osakaal rahvastikus umbes 90%, (100 aastat varem oli see olnud 95-96%.) sakslaste protsent oli umbes 4%, samuti ka venelaste oam 4 %, eelkõige venelaste arv kasvanud tööstuse ja linnastumise arvelt sisse rännates. Seisuslikult põhiosa moodustasid absoluutse enamuse
annaabi.ee 
