lauluraamtu kasutamine. Puudust oli koolmeistriest, raskusi oli laste kooli saamisega ja taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõigisse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik lugemine kodus selgeks saada võidi mõis kooli rajamise kohustusest vabasatada. Kirjutamisoskus jäi 18. sajanadil eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna: 1739. esimene terviklik Piibli põhja-eesti keelne väljaanne A.T.Helle poolt. 18. saj. tesisest poolest kasvas suuresti ilmalike trükiste osatähtsus. Õige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Enamasti olid neen mugavndatud tõlked saksa keelest. Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. Kunda kultuur
lahtiseletamine, isesesiev Piibli lugemine ja lauluraamtu kasutamine. Puudust oli koolmeistriest, raskusi oli laste kooli saamisega ja taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõigisse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik lugemine kodus selgeks saada võidi mõis kooli rajamise kohustusest vabasatada. Kirjutamisoskus jäi 18. sajanadil eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna: 1739. esimene terviklik Piibli põhja-eesti keelne väljaanne A.T.Helle poolt. 18. saj. tesisest poolest kasvas suuresti ilmalike trükiste osatähtsus. Õige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Enamasti olid neen mugavndatud tõlked saksa keelest. Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud.
kallastel rida kaubanduskeskusi (näit. Danzig, Praha). Õigusajaloo mõttes toimus massiline linnade asutamine Ida-Euroopas alles ajavahemikus 1150-1350 ning lähtus peamiselt Saksa eeskujudest (Lübeck, Magdeburg). Analoogiline situatsioon oli ka Iirimaal, kus majanduslikus mõttes olemasolevad linnad said linnadeks õiguslikus aspektis alles pärast anglonormannide sissetungi 12. sajandi lõpul. 21.1. Linna määratlemine Linna määratlemine 20. sajanadil- poliitiline korporatsioon, avalik- õiguslik juriidiline üksus. Max Weberi järgi on veel mitmed tunnused nagu turg, linnamüür, vähemalt osaliselt sõltumatu kohus. Linna defineerimine on erinev eri õigusajaloolastel. Muinasaja asulaid ei nimetatud linnaks. Linnaks võib mingit asulat nimetada siis kui see sai linnaõiguse. Ida- Euroopas toimus peamine linnade tekkimine 12.-13. sajandil. Peamised põhjused linnade tekkimisel: · ulatuslik kaugkaubandus
annaabi.ee 
