1. Realism -19 sajandi 30 aastatel Olemus: Hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti teha seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust
andis olulist ainelist abi vanematele ning õele ja noorematele vendadele. Ülikooli ja kirjanduse kõrval oli noorel Tsehhovil veel üks tähtis harrastus: ta tegeles visalt enesekasvatusega. Ta armastas väga omakseid ja temast sai õige varakult perekonna peamine toitja ja nooremade õdede-vendade kasvataja. Väikekodanlikule olemisele vastandas Tsehhov intelligentse inimese ideaali. Seda ideaali kasvatas Tsehhov endas ise, peamiselt 19. sajanadi vene kirjanduse ja kultuuri vaimus. Noor kirjanik tunnetas terevalt seda, et kõik tema armsamad kirjanikud on aadlikud. ,, Selle, mis aadlikest kirjanikud võtsid looduselt muidu, peavad segaseisuslased ostma oma nooruse hinnaga," kirjutas ta kurvalt. Tohutu pigutusega pürgis Tsehhov siiski kultuuri tippu, muutes kõrvalekaldumatult oma kujutlusi elust, käitumisest, harjumustest ja isegi... oma välimusest. 1890.aastatel kujunes juba Tsehhovi nägugi 19
.. Habermas: Kritiseerisid Marxi, et ta ei arvestanud kapitalismi uurimisel kultuuri mõju. Kultuuritööstuse uuring tv, filmid, popmuusika, raadio, ajalehed, ajakirjad standardid ja tarbijalt vähenõudev kultuur vähendab inimeste võimet iseseisvalt ja kriitiliselt mõelda. Habermas uuris meediat mitmest aspektist lähtudes alates 18. sajandist kuni tänapäevani. "Avalik sfäär" tähendab avaliku arutluse kohta, kus üldiseid asju arutatakse ja kujuneb ühine hoiak. 18. 19. sajanadi euroopas olid sellisteks kohtadeks salongid, kohvimajad, aga ka muud avalikud kohtumispaigad. See oli küll suhteliselt piiratud koht, ent siiski koht, kus kõik said võrdselt end väljendada. Kaasajal on avalik sfäär tunduvalt laiem: raadio, televisioon, internet, mis Habermasi kohaselt on sageli võlts. Seda seepärast, et avalik arvamus ei kujune mitte alati avaliku debati tulemusel, vaid sellega manipuleeritakse võimulolijate poolt. Rahvas on pigem sõnumite passiivne vastuvõtja
annaabi.ee 
