..................4 1.1.2.Kesk-siberi kiltmaa.................................................................................4 1.2.Mäestikud ja mägismaad................................................................................4 1.2.1.Tserski mäestik........................................................................................5 1.2.2.Verhojanski mäestik................................................................................5 1.2.3.Sajaanid...................................................................................................5 2.SIBERI KLIIMA....................................................................................................7 3.IGIKELTS..............................................................................................................8 4.VEESTIK...............................................................................................................9 4.1.Ob.............................
Areaal: Ida-Euroopa lauskmaa põhja- ja kirdeosas. Suurus: 40-50 m Introdutseeritud kuna talub esimestel aastatel mõningat varju Siberi nulg Abies sibirica Kasvab 30- 40 meetriseks Areaal: Ida-Euroopa lauskmaa idaosa, Lääne ja Kesk-Siber, Altai, Sajaanid ja Põhja-Mongoolia.. Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne võre Jaapani lehis Larix Kaempferi Kasvab 30 meetriseks, harva ka 40 meetriseks Areaal: Euroopa, Jaapan Introdutseeritud kuna ta annab sageli hübriide meil kasvavate teiste lehiseliikidega. Jaapani lehis Larix kaempferi
veel ligi 100 vulkaani, millest 30 on aktiivsed. Kljutsevskaja Sopka Lõuna mäestikud Venemaa Euroopa osa lõunapoolsel piiril kõrguvad geoloogiliselt noored Kaukasuse mäed, mis kulgevad Mustast merest kuni Kaspia mereni. Suur-Kaukasuse mäeahelik paikneb osaliselt Venemaa territooriumil. Riigi kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Elbrus (5642 m), mis on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim tipp. Venemaa Aasia osa lõunapoolsel alal paiknevad (suunaga läänest itta) Altai mäestik, Sajaanid, Jablonovõi ja Stanovoi ahelikud. Elbrus Kliima On eripaigus väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega. Kliima jagunemine Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile. Näiteks, talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja
farmaatsiatööstuses. Euroopas üks põhilisi jõulupuid. Kasvatamine alates 19.sajandist mõisaparkides. Karmimatel talvedel esineb palju Eestis: külmakahjustusi ja seetõttu pole Eesti mandriosas palju suuremaid puid. Mõningates kohtades on andnud ka looduslikku uuendust. Abies sibirica (Siberi nulg) Areaal: Ida-Euroopa lauskmaa idaosa, Lääne ja Kesk-Siber, Altai, Sajaanid ja Põhja-Mongoolia.. Suurus: 30...40 m, tüve läbimõõt kuni 1m. Võra: kitsas, koonusjas. Vabalt kasvades võib ulatuda maani. Oksad peened, rippuvad. Koor, võrsed: Tüvekoor tumehall, õhuke, vanemas eas veidi lõhenev. Noored võrsed hallikad, pruunide karvadega. Pungad ümarad, kaetud rohekashalli vaigukihiga.
asetseb veel ligi 100 vulkaani, millest 30 on aktiivsed. Lõuna mäestikud Venemaa Euroopa osa lõunapoolsel piiril kõrguvad geoloogiliselt noored Kaukasuse mäed, mis kulgevad Mustast merest kuni Kaspia mereni. Suur-Kaukasuse mäeahelik paikneb osaliselt Venemaa territooriumil. Riigi kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Elbrus (5642 m), mis on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim tipp. Venemaa Aasia osa lõunapoolsel alal paiknevad (suunaga läänest itta) Altai mäestik, Sajaanid, Jablonovõi ja Stanovoi ahelikud. Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene- Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa
annaabi.ee 
