Peale startkoodoni leidmist seostub ribosoomi 60S subühik ja algab valgu süntees. mRNA tranlastioon toimub 5'-> 3' suunal, mistõttu lisatakse aminohappeid polüpeptiidahela C-terminusse. Translatsiooni mehhanism: Peptidüül-tRNA asub ribosoomi suure alaühiku P-kohas. Aminoatsüül-tRNA seostub A-kohta. Toimub peptiidsideme moodustumine. Elongatsioonifaktor G mõjul liigub mRNA kolme aluse võrra edasi, erinevad tRNA-d liiguvad erinevatesse saitidesse ning algab uus tsükkel. Translatsioon lõpeb siis kui valguline vabastusfaktor tunneb A-kohas oleva stoppkoodoni (millega komplementaarsed tRNA molekulid puuduvad) ära ning toimub peptidüül-tRNA hüdrolüüs. Toimub ribosoomi disassotsieerumine, mille tulemusel vabanevad tRNA ja mRNA molekulid. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Närvirakk omab puhkeseisundis membraanipotentsiaali puhkepotentsiaali
1. Genoomi järjestuse analüüs võimaldab identifitseerida potentsiaalseid promootoreid ja motiive, mis on konserveerunud sama regulaatori poolt kontrollitavate geenide ees. Regulaatori seondumisala suurem kokkulangevus konsensusjärjestusega esineb geenide puhul, mille avaldumisele on uuritaval regulaatoril tugevam efekt ja siis, kui regulaatorvalk seondub ühte kindlasse saiti promootorala ees. Samas valgud, mis seonduvad paljudesse saitidesse, interakteeruvad tavaliselt ka teiste valkudega. Valkude kooperatiivsel seondumisel DNA-ga ei pruugi uuritava valgu seondumissait olla DNA järjestuse põhjal ennustatav. 2. Reportergeenide kasutamine transkriptsiooni liitjärjestuste konstrueerimiseks. Promootorita reportergeen (näiteks lacZ) inserteeritakse genoomi erinevatesse piirkondadesse, nii et see satub erinevate promootorite kontrolli alla. Edaspidi on võimalik uurida, milliste geenide
neil puudub kontaktinhibitsioon ja nad jätkavad kasvamist ning tekivad transformeerunud rakud. 113. Mis on metastaas? Kirjelda metastaseerumise etappe. Metastaas – teiste kudede koloniseerimine – kasvaja rakk on läinud liikuma, kinnitub uute koesse ja tekitab koloonia. Intravasastsiooniga sisenevad kasvajarakud verereingesse ja liiguvad mööda keha laiali. Invadopoodidega lähevad membraanidest läbi (väljasopistis) Siis nad ekstravaseeruvad metastaasi saitidesse, kinnitudes endoteeli rakkudele, mis on veresoonte ümber ja lähevad kudede või organite seintest läbi 114. Mis on angiogenees? Kasvaja rakkude juurde toimub uute veresoonte teke ehk angiogenees. Tahked kasvajad ei suuda areneda ilma angiogeneesi initsieerimata – suurenenud energiavajadus. Osad kasvajad sekreteerivad ise kasvufaktoreid mis stimuleerivad angiogeneesi, teised kasvajad panevad normaalseid rakke tootma ja sekreteerima neid kasvufaktoreid. 115
bakterirakkudes metaboolseid ümberlülitusi juba mõne sekundi jooksul. Kontrollmehhanismid toimivad kas ensüümide aktiivsuse mittekovalentse moduleerimise (allosteeriline regulatsioon), valkude kovalentse modifitseerimise (enamasti fosforüleerimine) või valkude kompartmentalisatsiooni näol. Allosteerilised ensüümid on aktiveeritavad või inaktiveeritavad metaboliitide mittekovalentse seondumise kaudu ensüümide aktiivtsentri regulatoorsetesse saitidesse, mis paiknevad aktiivtsentrist eraldi. Sel viisil toimub näiteks biosünteetiliste ensüümide tagasisidestuslik inhibitsioon. Allosteeriline regulatsioon põhjustab ensüümi ajutisi konformatsioonilisi muutusi, kuna inhibiitori või aktivaatori seondumine on pöörduv. Lisaks allosteerilisele regulatsioonile võib ensüüm olla ka kovalentselt modifitseeritav fosforüleeritud, metüleeritud, atsetüleeritud, adenüleeritud või uridüleeritud. Ka see protsess võib olla pöörduv
annaabi.ee 
