Île de la Cité L'histoire La Cité est le berceau de Paris. C'est ici que Paris est né il ya 2000 ans. L'attractions de cité sont: La statue de Vert Galant La SainteChapelle La cathédrale de Notredame La statue de Charlemagne La Conciergerie Le marche aux fleurs avec les bouquinistes qui vendent des livres. Henri IV Sur le pont neuf il y a Une statue d'Henri IV. Ce bon roi l'appelait le VertGalant. C'est lui qui a dit "Paris vaut bien une messe." La sainteChapelle La SainteChapelle est la plus belles église gothique de Paris. Elle a
Rooma aja lõpul, aastal 510 oli Pariisi elanikkond kasvanud 80 tuhandeni. Edaspidi langes see aastaks 1000 viikingite sissetungide tõttu madalaima tasemeni (20 tuhat). Edaspidi on elanike arv kasvanud mõnest vahepealsest mõõnast hoolimata ja on 1999. aasta ametlike andmete järgi 11 174 743. Arhitektuur ja vaatamisväärsused Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised endine piiskopi ja kuningaloss, SainteChapelle (Püha kabel) ja NotreDame (Jumalaema kirik) pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak, peatänav ChampsÉlysées ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak
kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse. Pariis Linna ajalooline südamik on Cite saar. Selle vanimad ehitised endine piiskopi ja kuningaloss, SainteChapelle (Püha kabel) ja NotreDame (Jumalaema kirik) pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak , peatänav ChampsÉlysées ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak
KLAASIMAAL Vitraaz koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj
kandvad müüriribad akende vahel. Joonis 17. ` Joonis 19. Beauvais'i katedraali välisvaade Joonis 18. MontSaintMicheli klooster SainteChapelle Elava ehitustegevuse tulemusena kattus Prantsusmaa niivõrd tihedalt kirikutega , et hilisematel aegadel on neid õige vähe juurde ehitatud . Asustatud paikades liikujale paistab alati mõni vana kirik , kui neid just korraga rohkem näha pole. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks maa-ala , kuhu kostis kirikukellade helin. Nii ongi keskaeg pärandanud Prantsusmaale umbes 800 katedraali ning sadu muid väiksemaid kirikuid (siia on arvatud ka gootieelsed kirikud )
annaabi.ee 
