särgid kimbu kaupa kokku köidetud, igas kimbus olnud 12 särki ja neid kimpe olnud kümneid. Kõik pitsitud-satsitud-tikitud. Muidugi ega igal naisel pesu siis nii palju ei olnud...". (Uus, 2007) 5. PÕNEVAID FAKTE JA HUVITAVAT LISALUGEMIST 5.1. Üldlevinud arvamus mulgist Mulke võiks iseloomustada ühe toreda vanasõnaga: ,,Mulgiss võip saija, aga mulgist inemist enäp ei saa." Paljude arvates iseloomustavad mulki järgmised omadussõnad : · Uhke · Rikas · Iseteadlik · Kange · Ihne · Töökas Nagu näha on enamus neist negatiivse alatooniga. Sellest tulenevalt on tehtud ka mitmeid lõbusaid lühijutte ja anekdoote, mis on tihtilugu seotud just ihnuse ja kadedusega - inimene naerab ikka oma puuduste üle.
UELN233002300628604 1999 raudjas johanna.rekola@uusikaupu 04.08.2012 157-193-24 VALLIN OMANIK täku asukoht ja 197 A liin kontakttelefon Saija Huttunen Lähdetie 3 A 4 VALMET 80710 Lehmo, Finland VIRKO 2186 ER 2174 ER Sari Vasenkari +
jooni, laenude selgitamisel aitab ajaloo- ja kultuuritaust. Tihedad sidemed on olnud eestlastel Soome lahe idaranniku soomlastega ja Soome lahe saarte (Suursaari / Suursaar, Seiskari, Lavansaari / Lavassaar, Tytärsaari / Suur Tütarsaar) elanikega. See piirkond oli seprakauppa ehk sõbrakaubanduse peamine ala. Soomest toodi kala ning vastu saadi vilja ja jahu, ka kartulit ja liha. Eesti laenud soome murretes on nt tuhli ‘kartul’, saija ‘sai’, toittaa tähenduses ‘sööta; elatada, ülal pidada’ (← toita), sekki ‘kott, sekk’, seltsi ‘rühm, seltskond’, sepikki ‘sepik’. Soome kirjakeelde on jõudnud üksikuid eesti laensõnu, nt lavastaa ‘lavakujundust teha; lavastada, sepitseda’. Laenatud on ka eesti keelest vadja, isuri ja liivi keelde. Vadja ja isuri keelde on eesti keele vahendusel saadud muu hulgas alamsaksa ja saksa laensõnu, vadja keeles nt jahti ‘jaht’,
annaabi.ee 
